Ehitusobjektidel tehakse pidevat kontrolli, et tagada tööde vastavus projektile. Samas jääb sageli tahaplaanile süsteemselt tõhus monitooring selle kohta, kuidas ehitustegevus mõjutab naaberkinnistuid, keskkonda või olemasolevaid rajatisi – näiteks vibratsiooni mõju struktuurile või pinnase liikumine. 

Kuigi ümbritseva keskkonna mõjuanalüüsi peetakse formaalselt vajalikuks, ei kaasne sellega sageli piisavalt tõhusaid tehnilisi meetmeid. Sageli on tulemuseks kõrvalkinnistute omanike ja elanike kaebused, mis viitab ennetava seire ja dokumenteerimise süsteemsele puudujäägile.

Kui arendaja saab päringu kahju hüvitamiseks, on enamasti juba liiga hilja. Hoone seina on ilmunud pragu ning naaber väidab, et see tekkis ehituse tõttu. Nüüd oodatakse arendajalt selgitust ja enam ei küsi keegi, kas töövõtja kasutas õiget kaevetehnikat või millal toimus viimase tööetapi valamine. Küsimus on selles, kas kahju on seotud tegevusega teie objektil. Kui puudub asjakohane dokumentatsioon ehitustegevuse mõjude kohta, siis saabki teha ainult oletusi. Sellest kujuneb vaidlus, kus ehituse läbipaistvuse puudulikkus võib kahju kanda süütule osapoolele.

Monitooring aitab vältida juriidilisi vaidlusi 

Ehtitustegevuste mõjude monitooring loob arendajale võimaluse siduda võimaliku kahju konkreetse tööetapiga või hoopis välistada seos täielikult. Mis veelgi olulisem, see annab reaalajas objektiivse ülevaate toimuvast, võimaldades teha otsuseid faktide, mitte oletuste või tunnetuse põhjal.

Eesmärk ei ole mitte üksnes juriidiliste vaidluste lahendamine, vaid nende tekkimise täielik ennetamine läbipaistva ja usaldusväärse andmestiku abil. Kui ka tekib vaidlus, on olemas andmete ajalugu, millele toetuda ehituse ajal või ka aastaid hiljem peale ehitustööde lõppu. Siinkohal tekib arendajatel kohe küsimusi asjakohase lahenduse kohta. Geodeet või mõõdistaja ei ole pidevalt objektil, et neid muutusi tõhusalt dokumenteerida, aga sensorid töötavad ööpäev läbi.

“Kliendid kinnitavad meile kogu aeg, et suurim väärtus on meelerahu, reaalajas ülevaade ja vähenenud vajadus manuaalse kontrolli järele,” märgib Senceive’i monitooringuspetsialist Peter Berger. 

Sensorid koguvad terve ehitusperioodi vältel pidevalt andmeid, võimaldades teha juba ehituse ajal otsuseid, mis hoiavad ära suuremaid kulusid hiljem. Kui näiteks vundamenditööde ajal jäädvustatakse naaberhoone konstruktsioonis piirväärtusest suurem nihe või ülemäärane vibratsioon, jõuab informatsioon kohe objekti- või projektijuhini. Seda infot kasutatakse asjakohaste ja kiirete otsuste langetamisel: peatame töö, muudame masinat, vähendame sügavust, jne.

“Kui sul pole andmeid, siis oledki vaidluses paljaste kätega,” toonitab Hades Geodeesia monitooringusüsteemide spetsialist Sander Vaasma. 

Ehituse mõjude dokumenteerimine muudab juriidilised vaidlused faktipõhiseks ning see vähendab märkimisväärselt arendaja riske. Kui naaberkinnistult esitatakse pretensioon, saab arendaja tugineda konkreetsetele sensori mõõtetulemustele, mis näitavad, kas ja millal mõni konstruktsiooniline muutus aset leidis ning mis selle põhjustas – kas oli ehitaja lohakas või polnudki probleem seotud ehitustegevusega. Selle tulemusel ei pea arendaja vastutama kahju eest, mida ta ei põhjustanud.

Ülemaailmne sensoritehnika on jõudnud ka Eesti ehitusobjektidele

Sensorid on laialdaselt kasutusel kogu maailmas infrastruktuuri- ja ehitusobjektidel. “Üks markantne näide pärineb Suurbritanniast Barnehursti piirkonnast, kus meie juhtmevabad kaldemõõturid tuvastasid varajase liikumise raudteelõigu kohal. Süsteem andis automaatse häire ning rongiliiklus peatati vahetult enne varingut. Ilma selle hoiatuseta oleksid tagajärjed olnud tõsised,” kirjeldab Senceive’i monitooringuspetsialist Markus Rennen.

Sensorite kasutus levib kiiresti ka Eesti ehitussektoris. Näiteks kasutas Kaamos Ehitus hädavajalikus olukorras sensoreid oma uusarendusobjektil, kus geotehnilised uuringud näitasid, et kõrvalasuva hoone vundamendid on rajatud sobimatule pinnasele: mädanenud puitsammastikule, mille kohal oli vaid 0,5 meetrit mulda enne paekivini jõudmist. “Sel objektil oli vaatlusperioodi pikkuseks ca 8 kuud ja käsitsi mõõtmisi oleks nulltsükli ajal soovinud vähemalt kaks korda päevas,” kirjeldas Kaamos Ehituse objektijuht Daniel Andrejev. 

Geodeedilt ei ole mõistlik eeldada nii kõrget mõõdistustihedust, kuna see oleks logistiliselt keerukas ja ressursimahukas, eeldades spetsialisti pidevat kohalolekut kogu ehitusperioodi vältel. Lisaks ei ole geodeetidel võimalik tuvastada muutusi, mis toimuvad väljaspool tavapärast tööaega, näiteks hilisõhtul või öötundidel. See tähendab, et kriitiline nihe või vajumine, mis toimub näiteks kell 21 või öösel kell 3, võib jääda dokumenteerimata. Hommikul tööd alustav ehitaja ei pruugi teada, et objektil on tekkinud potentsiaalne ohukoht.

Automatiseeritud sensori lahendused võimaldavad aga oluliselt tihedamat ja ajaliselt hajutatumat monitooringut. Mõõdistusi saab teha näiteks iga 15 minuti järel, ilma et see häiriks objekti töörütmi või nõuaks spetsialisti pidevat kohalviibimist. See tõstab oluliselt seire kvaliteeti ning loob tööohutuses ja vastutuses täiesti uue standardi.

Monitooring tuleb kirjutada lepingusse

Tänapäeva arendusprojektid nõuavad läbipaistvust, mida saab tagada vaid süsteemse ja usaldusväärse andmestikuga. Kui naabruskonnas on ajaloolise hoonestusega kinnistud, keerulised geoloogilised tingimused või tundlik taristu, ei piisa enam pelgalt inseneritunnetusest. Otsustavaks saab võime dokumenteerida, reageerida ja vastutada. “Varajane andmestik tähendab otsest võimalust tegutseda – vältida kahjusid, tagada ohutus ja kaitsta vastutust,” kinnitab Markus Rennen.

Arendaja huvides on vältida olukordi, kus kahjunõuded tuginevad oletustele, mitte faktidele. Just seetõttu tuleb monitooringut käsitleda kui osa arenduse terviklikust riskijuhtimisest ja kvaliteediraamistikust, mitte kui valikulist lisategevust. “Dokumenteeritud andmed annavad kindluse, et õiged otsused tehakse õigel ajal – nii tööseisakute vältimiseks kui ka vaidluste lahendamisel,” rõhutab Peter Berger.

Läbimõeldud monitooringuplaan võimaldab ka avalikkusele (sh naabritele) arendusprojekti edukamalt kommunikeerida ja maha müüa, kui on selgelt esitletud, kuidas võimalike kahjude ennetamise ja järelevalvega juba varakult tegeletakse.

Sõnum Eesti arendajale on konkreetne: ehituse monitooring ei saa olla ehitaja äranägemise küsimus. See tuleb defineerida tehnilise nõudena juba projekteerimise ja hankeprotsessi käigus. Töövõtulepingusse peab olema integreeritud kohustus teha ehitustegevuse mõjude monitooring, määratledes ulatuse, mõõdetavad parameetrid ja aruandluse sageduse.

Hades Geodeesia meeskond ja ruumiandmete eksperdid 3Di-st, saavad koostöös abiks olla sobiva monitoorimislahenduse valikul ning selle integreerimisel projekti lähteülesandesse ja hankedokumentatsiooni. Meil on kogemused monitooringu süsteemide rakendamisest Eestis ning teeme tihedalt koostööd ülemaailmselt tunnustatud partneritega nagu Senceive ja Omnidots.