Kinnisvaraomanike ja -arendajate survel lammutatakse lähiaastatel kolm arhitekt Peep Jänese* kavandatud hoonet Tallinna südalinnas. Üksteisest vaid kiviviske kaugusel paiknevad valuutakauplus Turist, Projekteerijate maja ja Stockmanni kaubamaja on kõik oma ajastu olulised näited Eesti arhitektuuri- ja ruumikultuuris. Mõneti sarnaselt arhitekt Raine Karbile, on ka Jänes olukorras, kus tema kavandatud kunagised silmapaistvad hooned ei haaku praeguste omanike ihade ja võib-olla, et ka ühiskondlike ootustega.

Arhitekt Peep Jänes

Tagasihoidliku ja väärika persoonina pole Peep Jänes ise kunagi kaamerate ette tikkunud, seepärast pole ta avalikkuses ka kuigi hästi teada. Tema töölaualt seevastu on aastate jooksul tulnud mitme tuntud ja eripärase arhitektuuriga hoone kavandid. Arhitektina on Jänest esteetika ja ruumiprogrammiliste küsimuste kõrval eriliselt paelunud ka hoonete ehituslik külg – silmapaistvad, kuid otstarbekad konstruktsioonid, soliidsed materjalid ja kõrge ehituskvaliteet.

Üks esimesi Peep Jänese kavandi alusel valminud hooneid oli Kännu Kuke ja ABC-5-na tuntud kaubandus- ja teeninduskeskus Tallinnas Mustamäel (valmis 1970). Samuti kavandas ta Tehvandi suusakeskuse ringja maastikhoone (kaasautor Tõnu Mellik, 1978) ning mastaapse Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse Pirital (kaasautorid Henno Sepmann, Avo-Himm Looveer, Ants Raid, 1980).

Jänese ühiskondlikult vast kaalukaim arhitektuuriprojekt, koos Henno Sepmanniga kavandatud Tallinna uus ooperi- ja balletiteater (arhitektuurivõistluse I koht, 1984), jäi suurte vaidluste ja ühiskonnakorra muutumise tõttu ehitamata. Nii tüpoloogiliselt kui ka vormilt eripärane on Heimtali mõisa ringtallist ümber ehitatud Raudna Põhikooli spordihoone (2008), mille eest tunnustati Jänest ka Kultuurkapitali aastapreemiaga.

Lammutatavad hooned Tallinna südalinnas

Kapital kipub koonduma keskustesse. Nii on pealinnadele omane intensiivne kinnisvaraarendus, mis mõjutab otseselt ka olemasolevate hoonete saatust. Viimastel nädalatel on uudistes aktiivselt kajastatud kolme Peep Jänese kavandatud hoone, valuutakaupluse Turist, Projekteerijate maja ja Stockmanni kaubamaja, tulevikku. Iga juhtum on erinev, kuid nende edasist saatust ühendab üks – omaniku soov lammutada praegune hoonestus ja rajada asemele suuremad, tulusamad majad.

• Valuutakauplus Turist (kaasautor Henno Sepmann, 1982) kuulub Eesti modernistliku arhitektuuri paremikku ning oli mõeldud teenindama peamiselt soome turiste. See on haruldane hoone nii oma algse funktsiooni (valuutakauplus), arhitektuuri (Alvar Aalto jt mõju), sisearhitektuuri (Aulo Padari tähtsamaid töid), konstruktsiooni (monoliitne raudbetoon ja klinkertellisseinad) kui ka ehituskvaliteedi (materjalid ja ehitusfirma Soomest) poolest. Esteetilises plaanis võib see maja meeldida või mitte, aga Turistis on kristalliseerunud nõukogude ühiskonna üks suuri paradokse: simultaanne lääne ihalus ja (ruumiline) suletus kohalike jaoks.

• Projekteerijate maja (kaasautor Mart Port, 1981) rajati suure kontorihoonena, mis majutas mitut projekteerimisasutust, neist suurim RPI Eesti Projekt. Hoone projekteerimise ja ehitamise periood kujunes väga pikaks – ideekavand valmis Peep Jänesel ja Mart Pordil juba 1965. aastal. Valminud hoone on tornjate mahtude tõttu Rävala puiestee ääres linnaehituslikult üsna silmatorkav. Interjööri efektseim osa on šikk, abstraktsete vormidega auditoorium.

• Stockmanni kaubamaja (kaasa töötasid Piret Voore, Indrek Suigusaar, 1996, laiendus 2000) võib pidada esimeseks moodsaks kaubanduskeskuseks taasiseseisvunud Eestis. Soome omanikfirma tõttu sai see arhitektuurilt ja ehituslikult, aga ka kaubanduskultuuri osas kõrgetasemeline. Kasutati kvaliteetseid ehitusmaterjale ning hoonel on ka veenev arhitektoonika – punased savitellised efektses kontrastis musta värvi fassaadiosadega; nurgapealne peasissepääs suhtleb aktiivselt tänavaruumiga. Hele parkimismaja kaubamaja kõrval mõjub õhuliselt ega koorma visuaalselt ümbritsevat linnaruumi.

Kuivõrd ükski kolmest kirjeldatud hoonest pole muinsuskaitse all, on neid omanikel üsna lihtne linnapildist kustutada. Küll läheb Eesti ruumikultuuri jaoks nii kaotsi kolm unikaalset hoonet, kaalukas tükk meie lähikümnendite arhitektuuripärandist. Kurb on see ka arhitekt Peep Jänese loomingu seisukohast, sest neil hoonetel on tema töödenimekirjas kaalukas roll. 

*Kel suurem huvi Peep Jänese loomingu vastu, siis parima ülevaate sellest saab arhitektuuriajaloolaste Mait Väljase ja Mihkel Karu koostatud raamatust „Arhitekt Peep Jänes” (Eesti Arhitektuurimuuseum, 2012).