Ajutise pankrotihalduri sõnul ligi seitse miljonit eurot võlgnev Tartu ehitusfirma Eviko vahetas päev pärast pankrotimenetluse algust välja ettevõtte juhataja, kelleks sai röövmõrva eest karistatud Kalev Nergi.

Kohus karistas Nergit ligi 20 aasta eest kaheksa-aastase vangistusega ning mõistis koos temaga kohtu all olnud Moonika Järvelti, Jüri Sepa, Erik Kalda ning Igor Smelõševi röövimiste ja kelmuse eest tingimisi vangi.

Süüdistuse järgi läks Nergi koos oma tuttavate Järvelti, Sepa ja Kaldaga 30. detsembril 2004 külla Tallinnas Tehnika tänaval elanud keskealisele Kaljule, kes oli Järvelti tuttav.

Kui Nergi kuulis, et Kalju pangakontol on suurem summa raha, tungis ta koos kaaslastega mehele kallale ja röövis talt pangakaardi ja autojuhiloa.

Sel ajal kui Nergi, Järvelt ja Kalda meest peksid, läks Sepp välja ja võttis sularahaautomaadist Kalju pangakontolt välja 5000 krooni. Seejärel naasis ta korterisse, kus raha röövlite vahel ära jaotati.

Politsei uurimismaterjali järgi otsustas Nergi pärast röövsaagi jagamist kannatanu kuriteo varjamiseks tappa. Ta haaras noa ja pussitas Kaljut mitu korda rindu, kaela ning kõhtu, mille tagajärjel too suri.

Veretööle järgnenud päeval otsustas Nergi taas Kalju pangakaarti kasutada ja tasus sellega Vana-Kalamajas poes üle tuhande krooni suuruse arve.

Seejärel võttis ta tapetud mehe juhiluba kasutades pangakontoris Kalju kontolt välja 20 000 krooni. Pangas esines tapetud mehena Kalevi tuttav Smelõšev.

Politsei tabas kurjategijad mõne päevaga.

Nergi vanglakaristus algas 2005. aasta 5. jaanuaril. Ta taotles vähemalt kolmel korral ennetähtaegset vabastamist, aga kohus leidis kõigil neil kordadel, et tema vabadusse lubamine enne karistusaja lõppu pole põhjendatud.

Enam kui 20 aastat kogemust hääbuvate firmadega

Äriregistri andmetel figureeris Nergi juba enne röövmõrva likvideerimise suunas liikuvate ettevõtete juhatustes. Näiteks oli ta aastatel 2000 kuni 2003 osaühingu Zendavesta Kultuurikeskus juhatuse liige, täna on ta selle likvideeritud ettevõtte dokumentide hoidja.

Nergi on äriregistri andmetel 11 likvideeritud ettevõtte dokumentide hoidja, ühe osaühingu juhatuse liikmest likvideerija ja 15 firma juhatuse liige.

Eviko senine juht ja kaasomanik Kaimo Sepp alustas ettevõttest eemaldumist 27. oktoobril. Ettevõtet oma elu tööks nimetanud ja seal 50 protsendi suurust osalust omanud Sepp loovutas siis osaluse osaühingule Leonek.

Leoneki majandusaastaaruanded on viimase nelja aasta kohta esitamata. 2017. aasta algusest, kui maksuamet avaldab infot ettevõtete poolt deklareeritud käibe kohta, pole Leonek näidanud sentigi müügitulu. Küll aga on maksekäsu kiirmenetlusega firmalt raha nõudnud LHV Pank (271 eurot 2019. aastal) ja Lukuabi (50 eurot 2020. aastal).

Leoneki omanik ja juhatuse liige on Heldur Lomp, kes töötas 50 protsendi ulatuses Evikole kuuluvas ja Tallinna aadressile registreeritud Eviko Ehitus OÜs garantiitööde projektijuhina.

Eviko Ehitus on läbi saneerimisprotsessi samuti jõudnud pankrotimenetluseni: kahe nädala eest määras kohtunik ettevõttele ajutise pankrotihalduri ja määras järgmise aasta 16. jaanuariks kohtuistungi pankrotiavalduse läbivaatamiseks.

Äriregistri andmetel oli Sepp Tartusse registreeritud aktsiaseltsi Eviko juhatuse liige 7. novembrini, siis võttis kohustused üle Nergi. Päev varem oli kohus otsustanud lõpetada Eviko saneerimisprotsessi ja alustada pankrotimenetlust.

Püsivalt maksevõimetu Eviko

1990. aastast ehk ligi 33 aastat tegutsenud Eviko esitas saneerimisavalduse sel kevadel.

Juuni alguses kinnitas kohus Eviko saneerimiskavasse nõudeid kogusummas 4,2 miljonit eurot, aga võlausaldajad olid valmis kolmandiku võlast korstnasse kirjutama ja nii jäi Evikol kokku tasuda 2,8 miljonit eurot.

Eviko sai saneerimiskavaga selleks aastaks maksepuhkuse ja esimene makse võlausaldajatele oleks ettevõttel tulnud teha 2024. aasta jaanuarikuus. Maksed pidid toimuma nelja aasta jooksul järgmise aasta algusest 2027. aasta lõpuni.

1. novembril esitas AS Eviko kohtule avalduse saneerimismenetluse lõpetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks ja 6. novembril otsustas kohus avalduse rahuldada ja pankrotimenetlusega alustada.

Firmale määratud ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo tuvastas, et kohustusi on kogunenud ligi seitse miljonit eurot.

“Vaidlust ei saa olla selles, et Eviko on püsivalt maksejõuetu ja pankrot tuleb välja kuulutada,” nentis Eviko AS ajutine haldur Indrek Lepsoo, kelle hinanngul puudub ettevõttel arvestatav realiseerimisele kuuluv pankrotivara.

“Küll on olemas erinevaid nõudeid, minu hinnangul ca 2 103 515 euro ulatuses, mis on suuremal või vähemal moel seotud erinevate kohtuvaidlustega, sealhulgas eesseisvate võimalike kohtuvaidlustega,” lisas Lepsoo, kelle hinanngul on keeruline, kui mitte võimatu ette ennustada, milliseks kujuneb kohtuotsuste täitmine, kui kohtus peaks Evikot saatma edu.

“Saneeerimismenetluses jõuti ainult ühe uue töövõtulepingu sõlmimiseni,” märkis Lepsoo. “Siit oskab igaüks järeldada, et saneerimismenetlus ei saanud kuidagi edukaks kujuneda ning oli ainult aja küsimus, millal Eviko püsivalt maksejõuetuks muutub.”