Maakler: ärikinnisvara üüriturul on rasked ajad, paljud kolleegid peavad ilmselt ametit vahetama
Ärikinnisvara üüriturg on jõudnud keerulisse olukorda: pakkumiste arv on kasvanud tohutusuureks ja tehingute arv kahanenud tillukeseks. Eelseisev talv saab olema paljude maaklerite ja investorite jaoks ilmselt murrangulise tähtsusega, tõdes ärikinnisvara maakler Ruth Andresen.
“Tõsi on see, et üle aastate on meeletult palju neid objekte, mis on vakantsed. Mul on praegu avalikult üleval kuskil 80 objekti, mis ei tähenda seda, et on 80 eri maja, vaid mul on ühes majas mõnes kohas seitse tuba vaba või on kolm kaubanduspinda vaba ja nii edasi,” selgitas Andresen.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Tegelikult võiks pakkumisi tema sõnul olla veel rohkem, aga nende avaldamine on hästi kulukas – seega tuleb teha mingi valik. Olukord on võrreldes varasemate aastatega maaklerite jaoks märgatavalt muutunud.
Üürniku leidmine võib võtta enam kui aasta
Andresenil on enda sõnul portfellis mitmeid selliseidki üüripakkumisi, mille puhul pole enam kui aastaga olnud võimalik uut üürnikku leida.
“Toon näite: pisike 40 ruutmeetrine äripind südalinnas, tänavalt eraldi sissepääsuga, klaasfassaadiga, ilusas kaasaegses hoones. Varem oli nii, et kui sa panid plakati akna peale või internetti kuulutuse, siis oli see pigem nagu vormistamise küsimus. Täna on olukord teine,” kirjeldas Andresen.
“Mul on üks selline kesklinna heas asukohas asuv pind on olnud juba üheksa kuud pakkumises, kuigi üürihind on täpselt sama, mis see on olnud viimased 15 aastat. See on märk sellest, et turg on hästi aeglane,” märkis Andresen, kelle hinnangul on kesklinna uute büroohoonete üüripinnad on turgu silmas pidades tihtilugu liiga kallid ja peavad seetõttu üürnikke päris pikka aega ootama.
“Uute ärihoonete esimese korruse pinnad on drastiliselt kallimad sellepärast, et nende ehitushind on hoopis teine kui 15 aastaat tagasi ehitatud hoonel. Kui üürihuviline võrdleb füüsiliselt sarnast 10-15 tagasi ehitatud hoone esimese korruse pinda ja see hinnavahe võib olla kolmandik, siis valib ta tihti soodsama,” selgitas ta.
“Mulle tundub, et need Põhja-Tallinna ja Rotermanni piirkonna esimese korruse pindade hinnad on täna turuhinnast kõrgemad ja nende realiseerumise aeg võib olla isegi aasta-poolteist. Mõne äripinna puhul ma täna juba tean, et neid on juba paar aastat püütud üürile anda ja üüri hinda tegelikult oluliselt ei ole langetatud.”
Vaatamata üürituru mõõnaperioodile pole Ruth Andreseni hinnangul kartus Tallinna kesk- ja südalinna piirkondade välja suremisest tegelikult põhjendatud.
“Seda ei saa niimoodi üheselt nimetada, sellepärast, et mõned ärid panevadki ennast kinni või kolivad äärelinna, aga uued tulevad asemele. Kuna kesklinnas on hästi piiratud hulk ka näiteks esimese korruse kaubanduspindasid, siis ma sellesse kesklinna välja suremisse sellise tendentsina üldises suuremas plaanis ei usu.”
Kriis korrigeerib nii hindu kui teenuse kvaliteeti
Juba 22 aastat maakleriametit pidanud Ruth Andreseni sõnul on valdkonnas pikemat aega olnud üsna vaikne periood ja on ilmne, et nii mõnedki maaklerid peavad ametit vahetama.
“Kui see on inimese ellujäämiseks oluline ehk siis, kui ei ole kõrval kaaslast, kellel on stabiilne sissetulek, siis pannakse see amet maha,” sõnas Andresen, kelle hinnangul on praegu toimuv üldises mõttes kasulik, sest aitab korrigeerida turgu nii hindade kui maaklerteenuse kvaliteedi osas.
“Varem said osad maaklerid neid tehinguid nii öelda juhuslikult teha, aga täna peab selleks hästi palju tööd tegema ja kui selleks ei olda valmis, siis tuleb teine amet leida. Mina siiski usun, et turg normaliseerub. Tuleb lihtsalt praegune aeg üle elada ja kuidagi hakkama saada.”
“Tavapärases turuolukorras maaklerid tihtipeale panevad pakkumised üles, siis kliendid leiavad selle, tulevad, vaatavad ja võtavad sobivusel ruumid üürile. Täna on hästi suur töömaht aga selles, et kõnesid on vähe, kirju on vähe ja sa pead ise helistama ja kirjutama, et otsepakkumisi teha,” lisas Ruth Andresen, kelle arvates või olukord vähemalt mõnda aega veelgi kehvemaks muutuda, aga lõppkokkuvõttes peab mõõnale järgnema ka mingisugune tõus.
“Mulle tundub, et eestlased on sellised ettevõtlikud inimesed, et kui ühtepidi ei saa, siis mõeldakse välja mingisugune uus asi. Pannakse üks äri kinni ja avatakse teine — mul selliseid uusi huvilisi täna ikkagi liigub,” lisas ta.