Uue ajastu kütte- ja jahutusseadmete ühendamine võimaldab kujundada minimalistliku kontorilae, mis suudab tõhusalt muuta sisekliima kontoris olijatele meeldivaks.

Kui rahvusvaheline kindlustusettevõte Allianz asus 2020. aastal renoveerima oma väärikat, arhitekti Gio Ponti ja kolleegide 1960ndatel loodud büroohoonet Milanos, oli selge, et tavapäraseid kütte- ja jahutusseadmeid interjööris kasutada ei saa. Ajaloolise hoone tellisest vahelaed olid madalad, tellisesse puurimine aga välistatud. Teisalt oli selge, et meeldiva sisekliima jaoks on vajalik nii küte kui ka jahutus.

Nagu ikka, võrsuvad täbaratest olukordadest sageli vägagi nutikad lahendused – nii ka siin. Rahvusvaheliselt hinnatud Soome ventilatsiooni-, kütte- ja jahutusseadmete tootja Halton asus leiutama uut tüüpi lahendust. Arendustöö tulemusena sündis kõigest kaheksa sentimeetri kõrgune hübriidlahendus, kus kõrvuti töötavad jahutuspalk koos ventilatsiooniga ja kiirguspaneel, lisaks valgustid ja kaja summutavad paneelid. See tähendas, et kontori kasutajatele oli tagatud meeldiv sisekliima, seejuures polnud stiilse kontori lagi ülekoormatud liigsete ja silmatorkavate tehnoseadmetega.

“Jahutuspalke on büroohoonetes kasutatud juba mitukümmend aastat, aga see konkreetne hübriidlahendus – kus palk ja paneel koos töötavad – loodi just selle Milano projekti jaoks. See oli eriprojekt, kus disain ja funktsionaalsus tuli väga täpselt ühendada,” sõnas Onnineni ventilatsiooni ja jahutuse ärisuuna juht Reino Altrov. “Sellised kombineeritud lahendused on eriti populaarsed ruumides, kus soovitakse minimalistlikku lage. Üks element võib sisaldada valgustit, kiirguspaneeli, sensoreid – kõike, mida vaja.”

Ehkki hübriidlahendus veel Eestisse jõudnud ei ole, on aktiivjahutuspalgid suurtes ärikinnisvara projektides kasutusel. Baltimaade suurima tehniliste toodete hulgimüüja Onninen on viimastel aastatel nõustanud projekteerijaid ja seadmetega varustanud näiteks superministeeriumi ja Rotermanni kvartali kinnisvaraprojekte.

Kui valdavalt läheb büroos tarvis aktiivjahutuspalki, mis ruumi ka ventileerib, siis mõnel juhul on mõistlik valik hoopiski passiivjahutuspalk. “Kui on vaja ventilatsiooni, siis aktiivlahendus on peaaegu alati õige valik. Passiivlahendus sobib siis, kui ventilatsioon on mujal juba lahendatud – näiteks raamatukogudes või suuremates avatud alades, kus igale poole pole vaja õhku juurde puhuda. Passiivpaneele võib näiteks suurte akende ette paigutada, et kohe kuumust nii-öelda kinni püüda,” selgitas Altrov. “Kui ventilatsioonitorusid pole võimalik vedada, aga soov on siiski sisekliimat parandada, siis passiivlahendus võib olla väga hea valik.”

Kütte- ja jahutusseadmeid on saadaval erinevaid ning paljuski sõltub tehnoloogia valik just sellest, kuhu seda on tarvis paigaldada. Jahutuspalkide eelis ruumis viibija jaoks on kindlasti see, et värske ja jahutatud õhk langeb lae alt aeglaselt, õhu liikumise kiirus inimese pea kõrgusel ei ole kiirem kui 0,2 meetrit sekundis. Nii ei pea muretsema tuuletõmbuse tunde pärast. Palk töötab vaikselt ja kondensaadivabalt. Kuna seadme sees on jahutavaks elemendiks vesi ja seal pole liikuvaid osi, on selle hooldus üsnagi minimaalne, osutab Altrov. Seevastu teise populaarse lahenduse, fan coil’i tööpõhimõtte osaks on ventilaatori kasutamine, mis teeb lahenduse võimsamaks ja täpsemalt juhitavaks, aga ka häälekamaks ja suuremat hooldust vajavaks.

Uue ajastu seadmetel on kõigil oma eelised ja parimad kasutusalad. Projekti jaoks parima otsuse tegemiseks ja nõustamiseks saab kirjutada Onnineni ekspertidele ventilatsioon@onninen.com.