Liigu sisu juurde

Muinsuskaitseamet tahab hakata kaitse alla võtma ka sel sajandil ehitatud hooneid

2016. aastal valminud Eesti Rahva Muuseumi hoone, mis võib mõne aasta jooksul jõuda arhiterktuurimälestiste nimekirja.Foto: Postimees/Scanpix

Kas 2016. aastal valminud hoone võiks olla muinsuskaitse all? Selline plaan on Muinsuskaitseametis küpsemas ja asutuses loodetakse paari aasta pärast esimesed kaasaegse arhitektuuri pärlid mälestisteks kuulutada.  

Muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juht Kaire Tooming rääkis, et ametis on näiteks arutatud 2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi hoone ja 2005. aastal valminud KUMU hoone kaitse alla võtmist. Ta avaldas lootust, et amet jõuab mõne aasta jooksul moodsa arhitektuuri kaitsmiseni.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Praegu on moodsaim arhitektuurimälestisena kaitse all olev hoone 1993. aastal valminud Rahvusraamatukogu.

Pärnus hakkas selle aasta alguses kehtima uus kaitsekord ja sellele järgnes kohtuvaidlus, kus 90ndate lõpus valminud hoone omanik nõuab oma maja kaitsealalt välja arvamist või selle kaitsekategooria alandamist. Ehituslehega suheldes olid nii majaomanik Jaan Pillesaar kui ka tema esindaja jurist Tuulikki Laesson üllatunud, et nii uus hoone kaitse alla määrati. 

Pärnus kohtuvaidluseks põhjuse andnud hoone 1998. või 1999. aastal, kui maja ehitus oli juba lõpusirgel.Foto: Eesti Arhitektuurimuuseum (EAM Fk 10625)

Toomingu sõnul pole Pillesaarele kuuluv maja, mis valmis 90ndate aastate lõpus arhitektide Jüri Okase ja Marika Lõokese projekti järgi pangahooneks, mälestis, vaid asub kaitsekorra alal. Enne kaitsekorra kehtestamist oli Pärnu kesklinnas muinsuskaitseala, mille piiridesse hoone samuti kuulus. 

Nüüd jagati alal asuvad hooned kolme kategooriasse. Tooming möönis, et A- ja B-kategooriale seatud tingimused sarnanevad mälestistele pandud kitsendustele (loe neist täpsemalt siit), aga tema hinnangul see Pillesaare olukorda halvemaks ei muutnud. Varasemalt pidanuks ta ka ehitustööd Muinsuskaitseametiga kooskõlastama ja Tooming on veendunud, et sel juhul oleks vaidlusalusele majale eritingimused koostatud, sest tegemist on väärtusliku hoonega. 

Nüüd annab majale määratud kategooria omanikule juba ette info, milliste tööde korral on kooskõlastus või eritingimused vajalikud ja milliste tööde puhul mitte. Pillesaare majale määratud B-kategooria tähendab, et hoones sees võib kooskõlastuseta töid teha, aga hoone välisilme on kaitse all ja seal tööde tegemiseks tuleb küsida Muinsuskaitseametist luba ja eritingimused.

Laesson märkis, et hoone ühe väärtusena on mainitud, et see on Tallinnas asuva endise pangahoone (Forekspanga maja Narva maanteel, kus praegu asub Rahvusraamatu ajutine pind) sõsar, aga Tallinnas asuv maja ei ole kaitse all. 

Tooming kommenteeris, et endine Forekspanga maja ei asu erinevalt Pärnu majast muinsuskaitsealal. Ta möönis, et Muinsuskaitseamet ei oleks kindlasti tänaseks veel jõundud ka Pärnu hoone eraldi kaitse alla võtmiseni, kui see asunuks muinsuskaitsealalt väljaspool. Maja sai kaitsekategooria praegu sellepärast, et asub muinsuskaitsealal, kaitsekategooriaid kaitsealadelt väljaspool asuvatele majadele ei anta. 

Praegu on valitsus uue kaitsekorra kehtestanud ainult Pärnus, aga veel kümne linna kaitsekordade kehtestamine on lõpusirgel ja kõigis neis jagatakse kaitsealal asuvad hooned kolme kategooriasse. Tooming nentis, et ka teistes linnades on moodsaid hooneid, mis A- või B-kaitsekategooriasse määratakse.

Tooming selgitas, et muinsuskaitsealadel keskenduti 1940. aastaks tekkinud ruumi säilitamisele, aga uued kaitsekorrad hindavad ka hilisemaid kihte. Ta avaldas lootust, et kui kaitsekorrad saavad vastu võetud ja kaitsealuste objektide nimekirjad korrastatud, siis mõne aasta jooksul jõuab Muinsuskaitseamet ka selleni, et hakatakse moodsa arhitektuur parimaid näiteid eraldi mälestistena kaitse alla võtma.

Tooming ei tahtnud välja pakkuda konkreetset ajalist piiri, millest uuemad hooned kaitse alla võtmisel kaalumisele ei läheks. Küsimusele, kas kaitse alla võiks edaspidi jõuda näiteks mõni juba eelmisel aastal arhitektuuripreemia saanud hoone, vastas Tooming, et mõningane ajaline distants on siiski vajalik, kasvõi selleks, et aru saada, kuidas maja ruumis tööle hakkab.

Toomingu sõnul on Muinsuskaitseametis moodsa arhitektuuri hindamiseks pädevad inimesed olemas, aga kui kaasaegsete mälestiste määramiseni jõutakse, siis kasutab amet kindlasti ka väliseksperte.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kogemus loeb

Eesti Rahva Muuseumi ja Raadi mõisapargi vahetusse lähedusse oleme ehitamas uut kaheksa kortermajaga elamukvartalit Raadiraja. Lisainfo: raadiraja.ee.

Ehitustrust on asjatundlik partner ja toetab Teid ehitusettevõtmistes.

  • Ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine
  • Projekteerimis- ja ehitustöövõtt
  • Hoonete ehitus
  • Kinnisvaraarendus
Tutvuge tehtud töödega