Liigu sisu juurde

Mis muutub uute muinsuskaitse kaitsekordade kehtestamisega ja mida tähendavad hoonetele jagatavad A-, B- ja C-kategooriad?

Tallinna vanalinn on üks üheteistkümnest ajaloolisest linnasüdamest, kus hakkab kehtima uus muinsuskaitseala kaitsekord.Foto: Robert Reisman

Aasta alguses sai Pärnu esimese linnana uue muinsuskaitseala kaitsekorra ja riburada pidi peaks järgnema veel kümme Eesti linna. Mis sellega seoses kinnisvaraomanike jaoks muutub?

Pärnu kaitsekorra kehtestamisele järgnes kohtuvaidlus, kus üks majaomanik nõuab oma maja kaitsealalt välja arvamist või selle kaitsekategooria alandamist C-tasemele. Muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juht Kaire Tooming möönis, et amet pole piisavalt hästi uut süsteemi suutnud lahti rääkida. Tema vastuste ja kirjalike allikate põhjal pani Ehitusleht kokku lühiülevaate muudatustest.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Keda muudatused puudutavad?

Kõiki neid, kelle kinnisvara asub täna muinsuskaitsealal.

Esimene muinsuskaitseala loodi 1968. aastal Tallinna vanalinnas (üks esimesi Nõukogude Liidus). 1973. aastal võeti kaitse alla Kuressaare, Pärnu, Tartu, Paide, Rakvere, Võru, Haapsalu, Lihula ja Viljandi ajaloolised linnasüdamed. 1995. aastal sai muinsuskaitseala ka Valga.

Nendes linnades kehtestatkse muinsuskaitsealadel uued kaitsekorrad.

Millal uued kaitsekorrad kehtima hakkavad?

Kaitsekorrad pidid kehtima hakkama 30. aprilliks 2023. Selleks ajaks oli valitsus ainsana kinnitanud Pärnu kaitsekorra. Teiste linnade kordadest on suurem osa jõudnud kultuuriministeeriumisse, kes need valitsusele kinnitamiseks esitab. Ministeeriumisse pole veel jõudnud kolme linna kaitsekorrad, aga neist kaks on juba avalikul väljapanekul käinud ja viimane praegu väljapanekul ehk protsessiga ollakse lõpusirgel.   

Miks uued kaitsekorrad kehtestatakse?

  • Seni kehtinud kord mõõtis kõiki muinsuskaitsealade hooneid ühe puuga. Sarnased nõuded kehtisid nii mõned kümnendid tagasi ehitatud puukuurile kui ka kõrge kultuuriväärtusega ajaloolisele hoonele. Et muinsuskaitsealade hooned ei ole võrdse kultuuriväärtusega, siis ei pea nendega toimetamisel kehtima ka võrdselt ranged nõuded.
  • Varasem kord väärtustas eelkõige enne 1940. aastat ehitatut ja keskendus selle säilitamisele. Uutes kavades ei ole enam eesmärgiks 1940. aastaks tekkinud keskkonna külmutamine, vaid linna vaadatakse areneva keskkonnana ja väärtustatakse kõiki kihte. 

Kas uus kord tähendab kaitstava ala piiride muutmist?

Jah, mõnikord. Pärnus jäeti alalt välja näiteks üks tänav hrušovkadega ja ala piiril asunud kaasaegne kontorihoone, mille arhitektuuri pidasid eksperdid kasinaks.

Kui vanas muinsuskaitsealas tõmmati piire sirge joonega ja ka läbi kruntide, siis nüüd seda välditakse ja liigutakse pigem mööda kruntide piire. Ka peaks vähemaks jääma seda, et ala piir jookseb keset tänavat nii, et üks tänava pool on kaitsealal ja teine mitte. Piire korrigeeritakse eelkõige sellest lähtudes, et kaitstav ala oleks linnaruumis tajutav loogilise tervikuna.

Kuidas muutuvad omanikule seatud piirangud?

Kui seni pidid kõik kaitsealal asuvate majade omanikud toimetama sama korra alusel ehk iga töö Muinsuskaitseametiga kooskõlastama, siis nüüd on hoonetele on antud A-, B-, või C-kaitsekategooria, mis ütleb ette, millised tööd tuleb ametis kinnitada ja mida võib kooskõlastamata teha. Lisaks hoonetele, mis on jagatud kolme kaitsekategooria vahel, on muinsuskaitsealadel ka mälestised, mida kaitsekord ei puuduta.  

Mida tähendab hoonetele antud A-, B- või C-kaitsekategooria?

A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus nii välisilmes kui ka interjööris. Nii sise- kui ka välitööde teostamiseks on vaja taotleda Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ja muinsuskaitse eritingimused. A-kaitsekategooria hoonete puhul jäävad sisuliselt kehtima varasemad nõuded. Näiteks Pärnus on A-kaitsekategoorias 26 hoonet ehk ligikaudu 3% Pärnu muinsuskaitseala 849 hoonetest.

B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul säilitatakse maja välisilmet. Üksnes välitööde teostamiseks on vaja taotleda Muinsuskaitseametilt luba ja muinsuskaitse eritingimusi.

C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena säilitamist ei nõuta. Muinsuskaitse eritingimusi ei koostata ja Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole vaja. Ehitusloa taotlemisel jääb Muinsuskaitseamet C-kaitsekategooria hoonete puhul üheks kooskõlastajaks. 

A-kaitsekategooria hoone piirangud tunduvad üsna sarnased kultuurimälestistele seatud kitsendustele. Kas need ongi üks ja sama asi?

Ei ole, kuigi sisu on sarnane.

Kultuurimälestised on riiklikult kaitstavad objektid, mis võivad asuda igal pool üle Eesti (ja mitmed neist asuvad tõesti ka muinsuskaitsealadel).

A-kaitsekategooria hoone on aga üks muinsuskaitseala hoonetest. See ei ole mälestis ja sellele ei kehti samad nõuded, mis mälestistele.

Nõuded mälestistele on rangemad. Nii näiteks ei vaja A-kategooria hooned projekteerimis- ja ehitustöödeks pädevustunnistusega tegijaid (erandiks on Tallinna vanalinn, kus on rangemad reeglid ja pädevustunnistusi nõutakse, sest tegemist on UNESCO maailmapärandi objektiga).

A-, B- ja C-kaitsekategooriad määratakse uute kaitsekordadega muinsuskaitseladel asuvatele hoonetele ehk hoonete kaitsekategooriatest saab rääkida vaid muinsuskaitsealade hoonete puhul.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kogemus loeb

Eesti Rahva Muuseumi ja Raadi mõisapargi vahetusse lähedusse oleme ehitamas uut kaheksa kortermajaga elamukvartalit Raadiraja. Lisainfo: raadiraja.ee.

Ehitustrust on asjatundlik partner ja toetab Teid ehitusettevõtmistes.

  • Ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine
  • Projekteerimis- ja ehitustöövõtt
  • Hoonete ehitus
  • Kinnisvaraarendus
Tutvuge tehtud töödega