Nelja aasta jooksul tuuleparkidesse sada vundamenti rajanud Nordecon Betoon ehk NOBE ootab võimalust teha sama tööd mere põhjas ja on selleks alustanud ettevalmistusi.

NOBE ehitusdirektori Priit Nigolsi sõnul on merre tuuliku vundamendi rajamine ettevõtte inseneride jaoks väga huvipakkuv teema, sest tehniliselt on see huvitav ja keerukas väljakutse.

“Usun, et suudaksime oma kogemusele tuginedes pakkuda nutikaid ja kulusäästlikke lahendusi,” sõnas Nigols. “Oleme ettevõtte sees juba ka algust teinud meretuuliku vundamendi projekteerimise eeltööga.”

Nigols nentis, et praeguse seisuga Eestis ühtegi merele rajatavat tuulepargi projekti silmapiiril pole ning vastavad keskkonnamõju uuringud alles käivad.

Maismaal on NOBE tuuleparkide vundamente rajanud paigalvaluna nii Eestis kui ka lähiriikides. “Esimene suurobjekt oli meie jaoks 2019. aastal Nysäteri tuulepark Kesk-Rootsis, kus rajasime 14 kuu jooksul keset metsikut loodust 73 tuuliku vundamenti,” kirjeldas Nigols. Tema sõnul on sealt saadud kogemusi ja õppetunde edukalt rakendatud erinevate tuuleparkide rajamisel Baltikumis.

Tänaseks on NOBE rajanud üle 100 tuuliku vundamendi, ning kogemuste pagas on ettevõttele veel rohkem hoogu andnud. “Julgen väita, et 100 vundamendi rajamise kogemus ja õppetunnid on NOBE meeskonna treeninud nobedaks ja efektiivseks partneriks,” lausus Nigols.

See, kui palju elektrit NOBE abiga ehitatud tuulikud kokku toodavad, on ehitusjuhi sõnul võimalik vaid iga konkreetse projekti täpseid andmeid analüüsides. Näiteks üheksa tuulikuga Saarde tuulepargi prognoositav aastane toodang on 135 GWh, samas kui Sopi-Tootsi 38st tuulikust koosnev tuulepark hakkab eeldatavalt tootma 680 GWh elektrit aastas.

Iga objekt on erinev

Ehitaja jaoks teeb tuuleparkide rajamise keerukamaks asjaolu, et iga objekt, asukoht ja tellija on erinev. “Suurim väljakutse tuuleparkide rajamisel on ilmselt olukord, kus tegelikud pinnaseolud erinevad uuringuraportites kajastatust,” rääkis Nigols. “Seda võib põhjustada uuringutulemuste valesti tõlgendamine või pinnase enda poolt tekitatud üllatused – näiteks üksikud lokaalsed kohad, mis erinevad analüüside tulemustest.”

Näiteks, kui pinnas on ebatavaliselt pehme, kivistunud või ebastabiilne, võib vundamendi konstruktsioon vajada kohandamist või täiendavaid tugevdusmeetmeid. Ka pinnasevee olukord on ülimalt oluline nii projekteerimise kui ehitamise vaatenurgast.

“Sellisel puhul tuleb operatiivselt keskenduda lahenduste otsimisele. NOBE üks tugevus on see, et meil on majasisene projekteerimismeeskond, mis annab meile paindlikkuse ja võimaluse kiirelt projekti korrigeerida kasvõi ehituse käigus, et ajaliselt ja rahaliselt graafikus püsida,” märkis Nigols.

Lisaväljakutse on NOBE ehitusjuhi hinnangul kindlasti olnud võõras riigis ehitamine – kohalike olude tundma õppimine, dokumentatsioon ja bürokraatia, näiteks ettevõtte sertifitseerimine.

Tööpõld on lai isegi Eestis

Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 näeb ette, et aastaks 2030 peab tuuleenergia koguvõimsus küündima 1200 MW-ni ning kogutoodang olema 2640 GWh. See tähendab ligi neljakordset kasvu võrreldes 2019. aastaga.

“2030. aastaks peaks taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest moodustama kuni 42%. Statistikaameti andmetel oli see aasta 2021 seisuga 29.3 %. Seega võib tõepoolest öelda, et meie jaoks on valdkonnas tööpõld lai.”

NOBE brändi all tegutsev Nordecon Betoon OÜ on aastast 2000 ehituse peatöövõtu ja betoonitöödega tegelev ettevõte, mis pakub ehituse täisteenust projekteerimisest hoone valmimiseni. Ettevõte annab tööd ligi 160 inimesele.