Noblessneri kvartal – edevate ja kirjude moodsate majade kõrval jääb pärliks tsaariaegne tööstusarhitektuur

Droonikaader. Esiplaanil arhitektuuribüroo Pluss kortermajad, keskel tsaariaegsed hooned. Lennusadama pool olevad viis mereäärset kortermaja on planeerinud Koko arhitektid.Foto: Martin Siplane

Noblessner oli üks kolmest tsaariaja lõpul rajatud laevaehitustehasest Tallinna Kopli poolsaarel. Hoonestus ehitati põhiosas välja 1914–1915. Teistest eristas Noblessnerit asjaolu, et siin toodeti allveelaevu – enne sõja puhkemist jõuti neid ehitada 12. Eesti iseseisvudes ja nõukogude perioodil allveelaevu siin enam ei toodetud, kuid sobilike hoonete ja taristu olemasolu võimaldas laevaehituse ja veesõidukite remondiga jätkata, väiksemas mahus veel käesolevalgi sajandil.

Droonikaader merelt. Esiplaanil Koko arhitektide viis kortermaja.Foto: Martin Siplane

Kuigi Tallinna mereäärsetelt aladelt hakkas tööstus järk-järgult lahkuma 1990. aastatel, läks aktiivsem kinnisvaraarendus lahti 2000. aastatel. BLRT Grupp, Noblessneri territooriumi suuromanik, alustas ala avamist linnarahvale ja uutele kasutajatele veidi hiljem. Esimese, büroopindadeks renoveeritud hoonena avati 2014. aastal Peetri 11 asuv massiivsete paekiviseintega endine laohoone. Tänaseks on vanu tööstushooneid järjepanu korda tehtud, viimase viie-kuue aastaga on kerkinud ka kortermaju.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress
Esimese hoonena sai kvartalis uue elu massiivsete paekiviseintega endine laohoone, mis renoveeriti büroopindadeks ja avati 2014. aastal. Foto: Carl-Dag Lige
Vaade jahisadamast kvartalile. Vasakul tsaariaegne tööstusarhiteltuur, paremal moodne kortermaja arhitektuuribüroolt Pluss. Tagaplaanil on näha üht viimastest nõukogude aega meenutavatest objektidest, kus ühekorruselisele tsaariaegsele paekivihoonele on betoonelementidest kaks korrust peale ehitatud.Foto: Tõnu Tunnel

Uued ruumikasutusviisid

Kui püüda võrrelda, siis südalinnas paiknevast Rotermanni kvartalist eristub Noblessner kahe olulise komponendi poolest – see asub vahetult mere ääres ning territoorium on suurem, mistõttu hoonete paiknemine hajusam. Ehitiste osas on Noblessneri arendajate lähenemine Rotermanni omadele siiski üsna sarnane – jätta alles kõik tsaariaegne, sest seda nõuab muinsuskaitse, ning lisada tugeva iseloomuga tänapäevast arhitektuuri ja avalikku ruumi. Kõik vahepealne, eelkõige nõukogude ajal rajatud hooned, lammutatakse.

Noblessneris on Rotermannist veidi enam mõeldud ööpäevaringsele kasutusele – panustatud on nii elu-, töö- kui ka vabaajaruumidesse. Lisaks arvukatele büroopindadele võeti ette kortermajade ehitamine, et tuua kvartalisse arvestatav hulk püsielanikke. Kollaažlike fassaadidega majad kavandas arhitektuuribüroo Pluss; äsja valminud, lennukate konsoolrõdudega elamud aga Koko arhitektid. Praegu on käimas arhitektuurivõistlus veel vähemalt nelja mereäärse kortermaja ehitamiseks. Jõukamate elanike meelitamiseks annab oma osa Noblessneri jahisadam.

Jahisadamale lähim kortermaja.Foto: Tõnu Tunnel

Kommertstegevuste tasakaalustamiseks on – vähemalt kuni viimase ajani – püütud kvartalis hoida kultuuri- ja haridusliku meelelahutusega seotud asutusi nagu Kai kunstikeskus, Temnikova ja Kasela kunstigalerii ning Proto Avastustehas. Nõukogudeaegses suures laohoones tegutseb populaarne tehnomuusikaklubi Hall, mis mitmekesistab kvartali kasutajaskonda. Aeg näitab, kui kaua kultuuri- ja meelelahutusasutused hinnasurvele vastu peavad või kui palju omanikud neile erandeid on valmis tegema.

Noblessneri valukoda.Foto: Carl-Dag Lige

Püsivad ja muutuvad kvaliteedid

Kuidas on Noblessneris aga ruumi ja arhitektuuri kvaliteediga? 21. sajandil rajatud hooned on karakterilt üsna edevad, kirjud, dünaamiliste fassaadide ja mahtudega. Päris uuest ruumikultuurikihist võib esile tõsta avaliku ruumi – nii selle suuruse kui ka linnadisainiobjektide kvaliteedi (nt atraktiivsed punased valgustid peaväljakul). Sügavaima ruumimõjuga on siiski ajalooline hoonestus. Eriti veenvad on kvartali südames olevad laevaehituskoda koos valukojaga, kus praegu Proto Avastustehas, ning endine laevasüsteemide tsehh, kus tegutsevad mainitud kunstigaleriid ja söögikohad. Laevaehituskoja ja valukoja (Peetri 10) rekonstrueerimisprojekti koostas arhitektuuribüroo Kaos Arhitektid, millest tänaseks on saanud kaks eraldi ettevõtet: studio Argus ja Lumia. Laevasüsteemide tsehhi (Peetri 12) kaasajastamisel oli oluline roll arhitektuuribürool HGA, kelle tööd Kaos protsessi käigus täiendas.

Arhitektuuribüroo Plussi planeeritud kortermaja kinnine sisehoov. Foto: Tõnu Tunnel
Mänguväljak kortermaja kinnises sisehoovis.Foto: Tõnu Tunnel

Enam kui sajandivanused elegantsed raudbetoonkonstruktsioonid, lihtsast tsementkivist täiteseinad ja modernistlikult mõjuvad aknalindid jätavad värske mulje ka tänasel päeval. Ehitamise ajal polnud need hooned mõeldud olema Arhitektuur suure algustähega, vaid ökonoomsed ja praktilised tööstusrajatised. Eheduses ja lihtsuses on midagi võluvat; monumentaalsus toimib nende kontrapunktina. Masajama moega historitsistlikud paekivihooned, mida ansamblis õige mitu, rõhutavad kahe betoonehitise värskust omas ajas.

Millest endiste tööstusalade taaselustamise puhul on kahju, on asjaolu, et kogu tootmis- ja tööstustegevus puksitakse välja. Kõik tehakse justkui liiga korda, disainitakse liiga ilusaks. Mõned väiksema või keskmise suurusega tootmisettevõtted võiksid igasse ajaloolisesse tööstuskvartalisse alles jääda, sest need aitavad luua mitmekesisemat miljööd. Põhjala pruulikoja tugev ruumiline kohalolu Noblessneris on positiivne erand. Väiksemaid tootmisettevõtteid on vist ka Telliskivis ja Põhjala kvartalis Koplis, kuid ruumiliselt ei paista need nii tugevalt välja. Siit tõdemus, et mõõdukas koguses tööstust ja tootmist aitab ennetada linnaruumi muutumist elustiilikaubamajaks.

Millest endiste tööstusalade taaselustamise puhul on kahju, on asjaolu, et kogu tootmis- ja tööstustegevus puksitakse välja. Kõik tehakse justkui liiga korda, disainitakse liiga ilusaks.

Noblessneri omanikud on avanud linlastele olulise jupi Tallinna mereäärt ning loonud atraktiivse uue ruumi, mis aitab üksteisele lähendada naaberasumeid nagu Kalamaja ja Kopli. Mõni ütleks kriitiliselt, et aitab kaasa gentrifitseerumisele, aga arvestades südalinna lähedust, pole taoline kommertsalustel toimiv ruumiareng üllatav. Ühtlasi tuleb meeles pidada, et Noblessner pole linnamaa, see on eraterritoorium, kus omanik kehtestab just talle sobivad reeglid ja ruumistrateegia. Noblessneri areng moodsaks, tugeva ja iseseisva karakteriga asumiks on alles pooleli. Siin jätkub ruumi ja võimalusi ehitamiseks veel mitmeks aastaks, võib-olla kümnendiks.

Korsten moodsate kortermajade vahel meenutab, et kunagi oli siin tööstusrajoon.Foto: Tõnu Tunnel

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.

Suured lood

Kõik suured lood