Onnineni Energiapäeval toimunud diskussioonis arutlesid tulevikuinsenerid ehk noored, kes on juba oma valdkonnas laineid löömas, Eesti koolide antava ettevalmistuse üle ja kuidas nemad näevad seda, kuhu liigub energeetikamaailm ning mida toob lähitulevik.

Kolm vestlusringis osalenud inseneridest on pälvinud ka Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi raames Onnineni stipendiumi, mis määratakse konkursi alusel tublimatele energeetika-ala üliõpilastele. See on tudengitele nende endi sõnul olnud suureks toeks.

“Igal juhul oli see väga suur abi, sai rohkem pühenduda õppimisele ja kindlasti ka Onnineni vaates on see tunnustus, et tudengitena märgatakse rohkem Onnineni,” ütles Kaspar Roosileht.

“Peale stipendiumit sattusin veel Onnineni tööle ka, sest ettevõte hakkas väga meeldima, kui saingi rohkem teada, millega täpselt tegeletakse. Ja sellega nad mind ära võlusidki,” ütles Roosileht kes on nüüd igapäevaselt ametis Onnineni päikeseenergialahenduse tootejuhina.

Eleringi elektrisüsteemi nooremanalüütiku Brenda Penti hinnangul on igasugune stipendium tudengile suureks tunnustuseks ja märgiks, et ta on hariduse mõttes õigel teel.

“See on tunnustus, et sa võid minna edasi, sa teed õiget asja ja ma arvan, et asjaolu, et Onninen märkab tudengeid, on tõesti üks väga suur pluss,” sõnas Pent.

Taltechis saadavat haridust kiitsid kõik paneelis osalenud noored insenerid. Penti hinnangul võivad energeetikatudengid esimesel kursusel õppetöö intensiivsuse ja keerukuse tõttu suisa ära ehmuda, ent lõppkokkuvõttes tasub raske töö end ära.

“Sa oled esimese aasta lõpuks juba piisavalt ära ehmunud, et järgmised aastad sind enam ei ehmata, kuigi need võivad ka rasked olla.”

Eleringi elektrisüsteemi nooremanalüütik Brenda Pent

“Sa oled esimese aasta lõpuks juba piisavalt ära ehmunud, et järgmised aastad sind enam ei ehmata, kuigi need võivad ka rasked olla. Aga see esimene aasta üle elada on alati kõige raskem. Ükskõik, mis erialal ülikoolis,” arvas Pent.

“Kool on see, mis andis mulle aluse jõuda tööturul sinna, kus ma olen. Kool on see, mis andis mulle võimaluse areneda sellistes suundades, mis mind on huvitanud,” märkis Elektrilevi kvaliteedi ja järelevalve vanemspetsialist Siim Poom, kelle sõnul on oluline, et kool ja töö teineteist toetaksid.

“Eks on ka unetuid öid, tuleb palju õppida ja saab vähem tööle keskenduda, mõnikord ka vastupidi,” lausus Poom. “Aga lõppkokkuvõttes tunnen ma nüüd kaks aastat magistriõppes käinuna, et ma olen tugevam, targem ja edasijõudnum, kui ma olin enne magistrisse tulekut.”

Tudengid tahaksid õppetöö raames saada rohkem praktikat

Enefit Green meretuuleenergia arendusinsenerina töötava Erik Iida hinnangul on Taltechi energeetika eriala kindlasti nii-öelda tulevikukindel.

“Me ehitame aina rohkem, tehnoloogia läheb ainult keerulisemaks, see teadmiste vundament on väga oluline. Kui nüüd küsida, kui palju siit nii-öelda professionaalsesse karjääri üle kandub, siis ma ütleks, et mitte liiga palju, aga samas ka ilma selle vundamendita ei saa tegutseda,” sõnas Iida, kelle arvates võiks õppetöös siiski olla rohkem grupitööd ja info läbitöötamist.

“Sa võtad need toredad alusteadmised, need on väga kasulikud. Aga kui palju sa reaalselt oled neid tegelikult enda jaoks läbi mõtestanud ja rakendanud? Ehk siis ma tahaksin rohkem ikkagi asju rakendada ja vähem tõestada, et ma olen mingi materjali ära õppinud,” lisas ta.

“Sa võtad need toredad alusteadmised, need on väga kasulikud. Aga kui palju sa reaalselt oled neid tegelikult enda jaoks läbi mõtestanud ja rakendanud?”

Enefit Green meretuuleenergia arendusinsenerina töötava Erik Iida.

Poomi hinnangul võiksid ka potentsiaalsed tööandjad senisest rohkem anda lektoritele kätte suundasid, mida tudengitega õppetöös läbi käia või vihjata, millele rohkem keskenduda ning omalt poolt ka õppetööd ja kooli toetada.

“Soovitaks kõikidel ettevõtetel ülikoolidega suhelda. Mida te ootate tudengitest, kes teile üks hetk ukse taha prantsatavad?” küsis Poom.

Ettevõtete ja ülikoolide koostöö tooks laiemat kasu kogu ühiskonnale

Pent tegi vestlusringis ettepaneku, et ettevõtted võiks tudengitele lahendamiseks anda erinevaid juhtumianalüüse, sest sellest võiks kasu olla mõlemale poolele.

“Kui on õpilased, kellel on mingid huvid võib-olla enda peas välja mõeldud, siis nad ühendavad selle ettevõtte huvi ja oma huvi,” ütles Pent, kelle hinnangul aitaks koostöö ülikoolidega ettevõtetel ja ühiskonnal laiemalt ka nii-öelda suuremat pilti näha.

“Minu arvates vaatab iga ettevõtte vägagi enda mätta otsast kõike. Meil räägitakse meretuulest, vesinikust, päikesepaneelidest, tuumajaamast, aga mitte keegi kunagi ei räägi tervikpildist ja sellest, kuidas see päriselt meil hakkab kõik välja nägema, kuidas meil võrk tuleb või kuidas selle jaoks peab hakkama ka päriselt vaeva nägema,” ütles Pent.

“Ja igaüks siis võitleb, et ei, tuumajaam on paha, meretuulepargid on halvad. Seda sümbioosi nende vahel justkui ükski ettevõte ei näe. Ja sellepärast kujunevad selles infoväljas, kus uudiseid jälgiv tavainimene on, välja väga kindlad vaated iseenda ümbruskonna ümber. Et siis minu arvates võiks inimestele rohkem näidata seda tervikpilti, kuidas meil asjad tegelikult peaksid käsikäes käima,” ütles Pent.

Eksperdid peaksid uute tehnoloogiate juurutamisel selgitama avalikkusele kõiki argumente

Poomi arvates võiksid eksperdid võtta endal ülesandeks selgitada poolt-ja vastuargumente mõlemale osapoolele.

“Eksperdid võiksid olla need, kes selgitavad mõlemale poolele, kuidas nemad tajuvad seda. Tegelikult võib-olla tuumajaam ei ole niivõrd ohtlik, teisest küljest võib-olla tuumajaama tuumakütusest sõltumine ei ole ka niivõrd hea,” ütles Poom, kelle hinnangul tuleks leida tasakaal ekspertide, poliitika ja meedia vahel.

“Et suurenergeetika vaates on selgelt meil vaja kõiki neid nimetatud tehnoloogiaid. Mida rohkem erinevaid, seda parem. Kuidagi tulekski seda koostööd luua, et siis need poolt ja vastu olijad leiaksid ühisosa,” sõnas Roosileht.

Ekspertide kaasamine ei ole Iida hinnangul siiski lahendus iseenesest, nende abil on siiski võimalik käivitada ja suunata teatavaid ühiskondlikke arutelusid.

“See peab olema ikkagi debatt. Eksperdid ei saa lihtsalt tulla ütlema, mis õige on, siin on ka päeva lõpuks riikide valik. Selles mõttes, et kui oleks üks õige lahendus, siis me kasutaksime seda kõik. Siin me peame riigina vaatama, et mis on ikkagi meie eelised. Kui me lähme mingisse uude tehnoloogia valdkonda, olgu see vesinik, meretuul, tuumaenergia, siis kõik riigid otsivad ju enda Heurekat, millest järgmised 30 kuni 50 aastat kinni hoida. Et me tõenäoliselt väikse riigina ikkagi peame ka valima, sest me päris kõike lihtsalt ei jaksa teha,” märkis Iida.

Uuendusi energeetikasektoris ei maksa karta

Noored insenerid on uute tehnoloogiate kasutuselevõtu osas positiivselt meelestatud ning peavad seda energeetikasektoris sisuliselt vältimatuks. Seda, et Eesti peaks olema näiteks uut tüüpi tuumajaama katsepolügon, nad siiski ei soovi.

“Keeruline on võtta seisukohta aga mina pigem oleks poolt. Kui me võtame ainult taastuvenergia allikad, siis meil ei jää nii-öelda baasenergiat, mille peale ehitada mustrit üles, mida me siis tarbima hakkame. Aga ma arvan, et me päris esimesed nüüd ka ei ole, kes selle tuumajaama endale kasutusse peaks võtma,” ütles Pent.

“Ma arvan, et kui keegi on nõus seda projekti arendama ja selle õppimiskõvera riski käendama, siis loomulikult võiks ehitada midagi uut, aga päeva lõpuks peab ka energeetikast olema rohkem kasu kui ainult see särts, mis sealt tuleb. Keegi peab ka raha sellega teenima,” lisas Iida. “Kui kõik need linnukesed on täidetud, siis loomulikult, aga arvan, et Eesti ei peaks olema see riik, kes selle õppimiskõvera kõige järsuma osa läbi käib.”

Poomi hinnangul tuleb mõista ka inimesi, kes uuenduslikke tehnoloogiaid pisut pelgavad.

“Hirmul on suured silmad. Tavaliselt ma mõistan inimesi, kes kardavad, aga sellel hirmul ei tohi lasta arengut pidurdada,” ütles Poom. “Hirm on tavaliselt tekitatud teadmatusest. Ei tee kunagi paha antud teemadel ennast rohkem kurssi viia ja näha, et näiteks antud juhul tuumajaamaga võib-olla ei ole asi nii hull.”

Solar4You juhatuse liige Rando Simson ei tohiks hirmu tõttu uusi ideid kõrvale jätta. “Kui me tõesti kardame ja otsuseid ei tee, siis kes on need, kes selle ette võtavad?” küsis ta. “Kui me kõik kardame, siis ei tehtagi mitte midagi ära. Alternatiiv on gaasielektrijaam, mis võib-olla tõesti natukene nii öelda käegakatsutavam tehnoloogia, aga ma arvan, et siin nii palju õppimise kõveraid kah nüüd ei ole, et me peaksime risti ette lööma.”

9. mail toimunud kolmas Onnineni Energiapäev on täies mahus järelvaadatav siin: