Pea 30 miljonit eurot maksma läinud Pelgulinna Riigigümnaasiumi koolimaja rajanud Merko Ehituse jaoks oli tegu mitmeid väljakutseid pakkunud ettevõtmisega, alates puitmaterjali hoiustamisest kuni keeruliste arhitektuuriliste lahenduste teostamiseni.

Tänavu sügisel alustas 366 õpilast kooliteed uhiuues Pelgulinna Riigigümnaasiumis, mille teeb eriliseks asjaolu, et hoone ehitamisel on põhilise materjalina kasutatud puitu. Seda suisa sellises mahus, et uue koolimaja näol on tegemist ühe suurima puitkonstruktsioonist hoonega Eestis. Hoones on puidust 85% hoone kandekarkassidest: postid, talad, seina- ja laepaneelid.

Materjali kaitsmine ja keerukas arhitektuur lisasid pinget

Merko Ehituse projektijuht Taavi Hinnosaar tõdes, et üheks väga oluliseks väljakutseks oli puidu kaitsmine ehitusperioodil.

“Kuna hoone on kujult väga liigendatud, siis oli mõistlik teha montaaži osade kaupa. Kogu puitosa montaažiks vajalik aeg oli umbes neli kuud, mis tähendab, et osa sellest ajast pidi paratamatult jääma vihmasele perioodile,” selgitas Hinnosaar.

“Püüdsime puitelementidele anda juba tehases ilmastiku eest ajutisi kaitselahendusi ning peale montaažitööde lõppu katsime hoone ajutise telgiga kuni katuse ja fassaadide valmimiseni.” Tagantjärgi võib projektijuhi hinnangul öelda, et puidu kaitsmiseks kasutatud meetmed olid läbi mõeldud ja toimisid.

Teiselt poolt lisas põnevust ja pinget nii hoone enda kui ka kogu objekti keeruline arhitektuur, sest arhitektuurikonkursi võidutöö loonud arhitektidel oli väga selge nägemus soovitud tulemusest ja lahendustest.

“Kogu selle ilu realiseerimine ei olnud kindlasti mitte lihtne,” tõdes Hinnosaar.

“Tuleb kiita kogu meeskonda alates arhitektidest ja tellijast kuni ehitajateni, kes olid kogu protsessi vältel väga konstruktiivsed ja tulemusele orienteeritud. Tulemus on tehniliselt läbimõeldud, mugav kasutajatele ja ka möödakäijale kena vaadata.”

Puitehitus on kallim, aga kiirem

Asjaolu, et Pelgulinna Riigigümnaasiumi ehitamisel kasutati enamjaolt puitu, muutis selle betooniga võrreldes ka märkimisväärselt kallimaks.

“Lihtsustatult öeldes ja suures plaanis on 1 m³ puitu koos montaažiga veidi vähem kui kaks korda kallim võrreldes betoonelementidest ehitusega,” märkis Taavi Hinnosaar.

“Puit ise on betoonist umbes viis korda kergem, aga deformeerub koormuse all rohkem. See omakorda tähendab, et puidu osa tuleb üledimensioneerida, et deformatsioonid jääks lubatud piiridesse,” selgitas Hinnosaar.

Puitehituse eeliseks tema sõnul on asjaolu, et montaažitöödele kuluv aeg on puidu puhul oluliselt lühem kui betoonelementide kasutamisel.

“Üldreegel on see, et mida rutemini saab karkass kokku, seda väiksemad on kulud tööjõule ja tõstetehnikale. Seega on karkassi puidust ehitamine betooni kasutamisega võrreldes tõesti mõnevõrra kallim, aga ei ole päris ühest vastust, kui palju täpselt.”

Eeldatavasti on see number Hinnosaare arvates 50% ja 100% vahel olenevalt hoonest endast. Kulusid suurendavad nõuded konstruktsioonidele – tulepüsivus ja helipidavus – mis võivad nõuda ekraanide või katteseinte/-lagede rajamist. See aga tõstab hinda veelgi.

“Lisaks kandekonstruktsioonile on Pelgulinna riigigümnaasiumis puidust ka siseviimistlus ja fassaad, kuid selles osas määrab hinna rohkem arhitektuurne lahendus. Ei saa võrrelda viimistletud kipsplaati lakitud puitelemendiga või siis krohvitud fassaadi voodrilauaga. Ja ka erineval puitmaterjalil on erinev hind,” nentis Hinnosaar.

Pelgulinna Riigigümnaasiumi hoone valmis arhitektuuribüroo Arhitekt Must ideekavandi “Seitse venda” järgi, mille autoriteks on Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg, Lisett Laurimäe, Karoliine Kuus ja Kaire Koidu. Hoone ehitusalune pind on 3773 m² ja suletud netopind 8273 m². Ehituse maksumus on 25 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.