“Toonidega oli seal katsetamisi. Päris värvitut õlivaha ei soovitud, sest see võib puidule kollaka jume peale anda,” rääkis Osmo esindaja Mihkel Sepp, miks Põlva vallamaja puidust seinte ja lagede kaitsekihile valiti kergelt valge pigment. “Puit paistab ikkagi läbi ja just suurtel pindadel, nagu seal, tuleb see hästi esile.”

Kolm Koma Arhitektide tiim, kes lõi möödunud sügisel valmis saanud Põlva vallamajale terviklahenduse, soovis hoone välis- ja sisearhitektuuris võimalikult palju puitu esile tuua. Kui väljast katab maja fassaadilaudis, siis sees on kontorite seina- ja laepinnad ning aatriumi seinad ja seal kõrguvad liimpuittalad kaetud CLT-puitplaatidega.

Sepa sõnul pärines ka siseseinte ja lagede viimistluses õlivaha kasutamise idee arhitektuurimeeskonnalt. Osmo õlivahade suurim väärtus seisneb tema arvates lõpptulemuse tasakaalus: visuaalselt jääb puidu tekstuur loomulikult nähtavaks, kuid samal ajal peab viimistletud pind vastu ka suure koormusega avalikes ruumides. “Toode imbub puidu pealmistesse kihtidesse ega moodusta paksu lakitaolist kilet,” selgitas ta.

Õlivaha pealekandmise tehnoloogia mõjutab lõppilmet

Vallamaja puidust seintele ja lagedele kanti poleerimistehnikas peale esimese kihina tooniv läbipaistev õlivaha. Teise kihina rulliti puidule valgeks toonitud läbikumav õlivaha, mis tagas niiskuskindluse ja siidjasmati pinna.

Taimeõlidest ja -vahadest koosnevat viimistlussüsteemi võib Sepa sõnul peale kanda küll mitmel viisil, kuid just pealekandmistehnoloogia määrab ära, kuidas lõpptulemus välja näeb. Keskmiselt katab üks liiter õlivaha ühe kihina 24 kuni 30 ruutmeetrit lihvitud pinda. Täpne toote kulu sõltub aga puidu liigist.

Tehniliselt on looduslik õlivaha kulumis- ja määrdumiskindel lahendus. “Kõik pinnad määrduvad, aga kui toode on õigesti peale kantud, on see pind täielikult puhastatav vastavate puhastusainetega,” rääkis Sepp. “Nagu on eeldatavasti ka Põlva vallamajas. Kontrollimas ei ole käinud, aga meie soovituste järgi on seal tehtud.”

Lisaks tõi ta välja, et sellise viimistlusega saab lihtsamalt teha kohaparandusi, sest kogu pinda ei ole tarvis uuesti lihvida või viimistleda.

Suurim väljakutse oli osapoolte ootuste ühitamine

Osmo meeskonna jaoks oli Põlva vallamaja ehitusprojekti suurimaks väljakutseks erinevate osapoolte ootuste ühitamine ja kvaliteedinõuete täpne täitmine. “Avaliku hoone puhul on oluline, et lõpptulemus vastaks nii arhitektuursele visioonile, kasutuskoormusele kui ka hooldusvajadustele,” selgitas Sepp.

Selliste objektide õnnestumine eeldab tema kogemusel arhitekti, tellija, tööde teostaja ja materjalitarnija head koostööd. Põlva vallamaja valmimisel oli näha, et kõik osapooled olid pühendunud kvaliteetse lõpptulemuse saavutamisele ning see peegeldub Sepa meelest ka valminud hoones.

Nende roll oli toetada projekti osapooli sobiva viimistluslahenduse valikul ning tagada, et toote kasutamine annaks soovitud tulemuse nii tehniliselt kui visuaalselt. “Hästi valitud viimistlus aitab puidul säilitada oma loomuliku ilu ning tagab, et pinnad püsivad esinduslikud ka aastate pärast,” rõhutas ta.

Ühiskondlikest objektidest on sama pinnaviimistlust hiljuti kasutatud Lasnamäe ringmajanduskeskuse sisearhitektuuris. Ka Viljandi uues kerkivas spaas on niisketes ruumides puitpinnad kaetud Osmo õlivahaga.