Põlva vallamajale fassaadilauad valmistanud Raitwoodi meeskonnale näitas projekt, kuidas arhitektuurne lahendus, valitud profiil ja viimistlusmaterjalide kombinatsioon nõuavad täpset planeerimist ja tootmise paindlikkust.

Raitwoodi müügikonsultandi Kris Traksi sõnul pakkus neile kui puitmaterjalide tootjale Põlva uue vallavalitsuse hoone ligi aastasel ehitusperioodil head väljakutset ehitaja kiire tarnegraafiku ja tootmismahu sünkroniseerimine. Et ehitaja saaks fassaadi paigaldamisega võimalikult kiiresti alustada, teostasid nad tehases voodrilaudade tootmise ja tarne mitmes osas. “Paralleelselt toimusid objektil paigaldustööd ja meie tehases viimistlustööd,” meenutas ta.

Samas rõhutas Traks, et selline võimekus kohandada oma tootmist objektide vajadustele on nende ettevõtte igapäevase töö loomulik osa. “Iga projekt on viimistluse seisukohast omanäoline. Projektid erinevad nii mahu, valitud profiili, puidu omaduste kui ka kasutatava viimistlussüsteemi poolest,” selgitas ta. “Töötame igapäevaselt kümnete erinevate tööstuslike viimistlussüsteemidega – alates katvatest ja läbikumavatest lahendustest kuni eritingimustele vastavate, näiteks tulekaitseviimistlusteni.”

Fassaadimaterjal on toodetud kuusepuidust, mis talub niiskuse kõikumist

Kokku tarnis Raitwood 2025. aasta sügiseks valminud Põlva vallamaja välisviimistluseks üle 1500 ruutmeetri ehk üle 13 000 jooksva meetri tuletõkke lõppviimistlusega fassaadilaudu.

Hoonet katvad erineva laiusega püstprofiilid on toodetud kuusepuidust, mis on Traksi sõnul enim kasutatud voodrilaudade materjal põhjamaades. “Kuusepuidu suletud rakustruktuur teeb materjali niiskustingimuste kõikumisele vähem vastuvõtlikuks,” rääkis ta. “Eeliseks on ka paksem voodrilaud paksusega 21 mm ja rohkem.”

Voodrilaudade tootmiseks kasutavad nad peenpalgi südamikprussi, kus aastarõngad on tihedamad ja kinnise oksa suurus väiksem. “See tagab hea mõõtmete stabiilsuse ja sobivuse tööstuslikuks viimistlemiseks,” põhjendas ta.

Püstprofiilid moodustavad rütmilise pinnamustri

Hoone põhifassaadile valis arhitekt Raitwoodi tootevalikust kahes laiuses UYSK profiilid. Koos serviti paigutatud nelikantsete HS4E lamellidega moodustavad need rütmilise pinnamustri. Puitlaudisega on kaetud ka hoone konsooli pinnad.

UYSK profiile on saadaval viies erinevas laiuses, mis annab arhitektuurse vabaduse kombineerida eri laiusega laudu ühel fassaadil ning luua dünaamilisi dekoratiivpindu. HS4E laudu saab kasutada laudise pinnast väljaulatuvate reljeefsete lamellidena, aga ka fassaadi nurkades piirdelauana, akende ümber servalauana ning tuulekastilauana.

Erilise nüansina tõi Traks välja, et vertikaalseks paigaldamiseks mõeldud UYSK voodrilaudadel on üldjuhul pikem sulund ja nii saab ehitaja laudade vahele jääva vuugi laiust reguleerida sõltuvalt esteetilisest eelistusest.

Lauad on kandilise ristlõikega. “Kandilistele nurkadele oleme andnud kerge pehmenduse viimistlusaine paremaks kestmiseks,” rääkis ta.

Fassaadilaudade tulekindlus on saavutatud sertifitseeritud tootmisprotsessiga

Nii UYSK profiilid kui ka HS4E lamellid on peensaetud ehk kareda pinnaga, mis muudab viimistlusaine imavuse paremaks. Tänu viimistlusaine küllastumisele on peensaepinnaga lauad vastupidavamad ja ilmastikumõjude suhtes stabiilsemad.

Põlva vallamaja fassaadilaudise viimistlusele oli Traksi sõnul erinõue, et see vastaks tuleohutusklassifikatsioonile B-s1,d0 — see tähendab, et materjal on raskesti süttiv, tekitab vähe suitsu ega tekita põlevaid tilku ega osakesi. “Tuletõkkeviimistlus vähendab laudise loomulikku tuletundlikkuse taset ja pikendab süttimise aega,” selgitas ta. “Tuletõkkepeits söestub põlengu korral koos puiduga ja söestunud pind pärsib tule levikut.”

Tulekindluse saavutamiseks on tema sõnul ülioluline kanda viimistlusainet peale õiges koguses. Selleks järgivad nad tehases täpselt viimistlusaine tootja juhendit ning kontrollivad õigete koguste doseerimist regulaarse kaalumisega. Viimistlemine toimub tööstuslikult ehk kontrollitud keskkonnas, madalsurvel Flow-coat meetodil automaatliinil.

Põlva vallamaja laudis on töödeldud Soome tootja Treet (endise nimega Nord Treat) tuletõkkeainega. Viimistlusaine pakkusid Raitwoodi spetsialistid välja lähtudes hoone tuleohutuse vajalikest parameetritest ning arhitekti visuaalsetest eelistustest. Lisaks on valitud viimistlusaine keskkonnasõbralik, naturaalse pH-klassiga (6,8 – 7,5) ning tootmisprotsessis töötavatele inimestele ohutu.

Tuletõkkepeits jätab voodrilaudade loomuliku struktuuri nähtavaks

Tuletõkkepeitsiga viimistletud laudis on läbikumav ja jätab puidu loomuliku struktuuri ja olemuse nähtavaks. Looduslähedase pruuni tonaalsuse valik oli arhitekti nägemus lõpptulemusest. “Saime pakkuda välja eelistatud sügavama pruuni võimalikud tooninäidised puitmaterjalil, mille arhitekt kooskõlastas,” rääkis Traks ja lisas, et just peitside puhul on oluline teha viimistletud näidiseid, et veenduda, kas toon vastab soovitule.

Viimistlusega püstlaudist on Raitwood tootnud erineva kõrguse ja funktsiooniga ehitistele. Sarnast materjali on suurematest avalikest hoonetest kasutatud näiteks Narva Sisekaitseakadeemia õppekeskusel, Tabasalu Riigigümnaasiumil, Püha Johannese Koolil, samuti mahukatel elamugruppidel, nagu Kotzebue ja Metsatuka.

Seevastu Tartu Riia kvartali seitsme-kaheksakorruselisele hoonegrupile leidsid tandem arendaja-ehitaja koostöös arhitektidega tehnilise viisi, kus tuletõkkenõuded on tagatud konstruktsioonilise lahendusega ja puitlaudis on ilma tuletõkkeviimistluseta, samas hoolega valitud heade katvusomadustega.

Kris Traksi sõnul tunnevad nad suurt rõõmu, et Raitwoodi tekkis võimalus olla partneriks Põlva olulise maamärgi loomisel. “Väga läheb korda, et see kaasaegne avatud olemusega inimesi ühendav looduslike elementidega hoone on loodud keskkonna- ja kasutajasõbraliku algega,” rõhutas ta.

Põlva vallamaja arhitektuuri ja sisearhitektuuri autorid on Kolm Koma Arhitektid. Ehituse peatöövõtja oli Terasteenus OÜ.