12 aasta jooksul on riik avalike hoonete juurde protsendikunstina tellinud 149 teost. Ehitusleht pani need hinna alusel järjekorda ja näitab kümmet kõige kallimat.

Alates 2011. aastast kehtib Eestis kunstiteoste tellimise seadus, eesmärgiga tuua avalikku ruumi rohkem kunsti. Seadus kehtestas põhimõtte, et kui tellija on riik või riigi rahastatud asutus, siis avalike otstarbega hooneta rajamisel tuleb tellida ka sobiv kunstiteos või teosed, et “muuta avalik ruum esteetiliselt rikkamaks”.

Tellitava kunstiteose või -teoste hind peab moodustama vähemalt ühe protsendi kõigi tööde maksumusest, kuid ei tohi olla üle 110 000 euro. Kultuuriministeeriumi kunstinõuniku Maria-Kristiina Soomre sõnul on siiani ühtekokku viidud läbi 125 hanget ja tellitud nende raames 149 teost.

Kõigi teoste aritmeetiliselt keskmine maksumus on 36 996 eurot. Selles summas sisaldub kogu teose loomise, teostamise ja paigaldamisega seotud kulu. Kaheksa teost on soetatud maksimaalse eelarvega ehk seaduses antud 110 000-eurose ülempiiriga tehtud kunstihangetega.

1. Tapa sõjaväelinnak (147 790 eurot)

Siiski pole 110 000 suurim summa, mis protsendikunsti teoste eest makstud on. Nimelt on kunstiteoste tellimise seaduse alusel teatud tingimusel võimalik konkursse ka liita, kui ehitatakse samal kinnistul mitut objekti.

Seda võimalust kasutas Kaitseinvesteeringute Keskus Tapa sõjaväelinnaku erinevate arenduste puhul ning ühendatud konkursi koondeelarveks kujunes 147 790 eurot. Kunstikonkursile kvalifitseerus 27 teost ja konkursi võitsid Toivo Tammik, Andres Mägi ning Veiko Vahtrik teosega “Õde ja vend”.

Tapa sõjaväelinnaku kunstikonkursi eesmärgiks oli leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Tapa sõjaväelinnaku kasarmute vahelistele rohealadele.

“Tegemist on elegantse minimalistliku teosega, mille mastaapsed skulpturaalsed vormid lõikuvad linnaku maastikusse, luues nii kaks maakunsti objekti, mis ühendavad sõjaväelinnaku kahte suuremat majadevahelist väljakut,” märkis kunstikonkursi žürii liige Kirke Kangro Eesti Kunstnike Liidust. “Autorite lähenemine on üsna peenetundeline, pakkudes vaatajale esteetilist naudingut, aga ka sotsiaalset ja ühendavat keskkonda linnaku kasutajatele.”

2-9. Tallinna Muusika- ja Balletikool (110 000 eurot)

Tallinna Muusika- ja Balletikooli kunstikonkursi žürii tegi valiku 28 töö hulgast, valides võitjaks muusika ja tantsu loovat liikumist sümboliseeriva kavandi “Helix”. Teose autoriteks on Liis Uustal, Egon Metusala, Mariliis Kundla, Mihkel Pajuste ja Mari Ronimois.

Žürii sõnul kasutab võidutöö “Helix” väga hästi ära Tallinna Muusika- ja Balletikooli MUBA “Vaikuse aia” potentsiaali, lisades sinna vajaliku fookuspunkti ning sümboliseerides muusika ja tantsu loovat liikumist.

Vaikuse aia ringja istumisala ümber on kavandatud 4.7 meetrit kõrge ja 8.2 meetrit lai voolava vormiga painutatud terastorudest struktuur, mis eraldab visuaalselt ülejäänud aiast, luues kutsuva pesalaadse koosolemise ruumi kõigile hoone kasutajatele, soosides seeläbi interdistsiplinaarset koostööd.

2-9. Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskus Tervikum (110 000 eurot)

Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse Tervikumi esisele välialale kavandav ligi 3-meetri kõrgune installatiivne pronksskulptuur kujutab kahte figuuri ühendumas üheks tervikuks. Võidutöö jutustab lugu igatsusest ja püüdlusest – hoolivusest ja armastusest, millega igaüks on võimeline samastuma.

Kunstikonkursi žürii tegi valiku 27 töö hulgast, valides võitjaks hoolivusest ja armastusest jutustava pronksskulptuuri kavandi, mille autoriteks on loominguline tandem Leena Kuutma ja Eeva-Ruth Niitvägi.

Žürii sõnul vastas võidutöö “Androgynos” hästi konkursi tingimustele, andes sümpaatselt edasi tervise, meditsiini ja elujõu temaatikat, väärtustades hoolivust, sallivust ning koostööd.

2-9. Tallinna Mustamäe Riigigümnaasium (110 000 eurot)

Žürii tegi valiku 21 kavandi hulgast ja valis võitjaks klaasikunstnik Maret Sarapu klaasikunstitaiese kavandi “Voog”.

Žürii sõnul kasutab klaasmaterjalide kihistustest koosnev võidutöö väga hästi ära Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi aula potentsiaali, lisades sinna vajaliku fookuspunkti.

Kunstiteos hakkab paiknema kolmel terasraamil, mis toetuvad teise korruse aula lavale ning kinnituvad kolmanda korruse lakke. 5,3 meetri kõrgune, kõikidest külgedest hästi vaadeldav õhuline klaasikunstiteos hakkab olema lava taustaseinaks, mille ees toimuvad koolipere pidulikud üritused.

Kooli keskses ruumis olev läbipaistvast klaasist teos tekitab aulasse värvilised varjud. Põnevust lisavad salapeeglitest detailid, mis paistavad läbi, kuid ei peegelda.

Võidutöö autori Maret Sarapu sõnul pakub “Voog” vaatajale süvenemisvõimalusi ning kutsub olema hetkes. Tehnilise kallakuga koolile sobilikult on ka kunstiteos tehniliselt keerukas. “Oleme harjunud mõtlema tulevikust kui tehismaailmast, mis on külm, terav ja ebasõbralik. Unustades, et tuleviku utoopia võib olla selline, nagu me selle ise loome.”

2-9. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinik (110 000 eurot)

Võidutöö “Tireli tareli tiit” näol on tegemist tunnustatud raamatuillustraatori Marju Tammiku ja disainistuudio Unt / Tammik loodud massiivse joonistatud maailmaga Taru Ülikooli kliinikumi uue Lastekliiniku seintel.

Tušši- ja akvarellitehnikas pildid paiknevad seina kinnitatud ca 200 komposiitplaadil ning on teostatud osaliselt graveerituna, osaliselt teipdekoorina. Kunstiga on kaetud ca 500 m² pinda. Pildid paiknevad läbi maja kõigil korrustel pea 65 erinevas asukohas.

“Tegemist oli meie stuudio seni kõige mahukama ja ka kõige hingelähedasema projektiga. Oleme ju kõik kas vanemate või lastena haiglas viibinud ja teame kui oluline on see keskkond,” ütles töö üks autoreid Margus Tammik, kelle sõnul oli eesmärk luua puhas, kaasaegne, helge ja värvirõõmus keskkond, mis ei alahindaks väikest vaatajat ega tema vanemat ning mõjuks positiivselt ja tujutõstvalt.

“Pildid ja tegelased võeti nii personali kui külastajate poolt väga hästi vastu. Sellest sündis omalaadne võlumaailm, mis on hakanud elama palju laiemalt, kui esialgselt planeeritud – Tireli-tareli-tiidu tegelased on jõudnud juba ka lastekliiniku brändingusse ja mujale,” märkis Tammik.

2-9. Tartu Ülikooli kliinikumi C-korpus (110 000 eurot)

Tartu Ülikooli Kliinikumi C-korpuse kunstikonkurss kukkus 2022. aastal esimesel katsel läbi. Tänavu taas toimunud konkursi raames valiti võidutööks “Varesele valu”, mille autoriteks on Margus Tammik ja Eva Unt.

“Konkursitöö “Varesele valu” oli inspireeritud lasteluuletusest, mis on alati aidanud erinevate hädade vastu,” selgitas üks autoritest, Margus Tammik.

Skupltuurid on teostatud kahe erineva läbimõõduga painutatud roostevabast terastorust, kõrgused varieeruvad 4 ja 5 meetri vahel.Skulptuurigrupp kliinikumi hoovis on Tammiku sõnul kui omamoodi palvehelmed, millede all istudes või neid aknast nähes on võimalik luuletust meenutada ja sellest jõudu saada.

“Figuuridest on aimata kolme meile tuntud lindu: varest, harakat ja musträstast, kuid neile on antud stiliseeritud vorm ning helged ja muinasjutulised värvid. Ootamatud ja säravad värvid vastanduvad oma lapseliku ja mängulise olemusega hoone tõsisele fassaadile ning hallile argipäevale,” kirjeldas ta.

Tartu Ülikooli Kliinikumi taristu suurprojektide osakonna juhi Toomas Kivastiku sõnul tekkis žürii otsus põhjaliku arutelu tulemusena.

Žürii liige Peeter Talvistu iseloomustas paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud tööd kui värviküllast ja nauditavalt voolavat vormi, mis hakkab silma ka igale möödaruttajale.

“Samal ajal panevad individuaalselt väljajoonistatud linnufiguurid tähelepanelikuma vaatleja mõtisklema täpsema liigilise kuuluvuse üle. See teos on ühtpidi seotud puhaste positiivsete emotsioonidega ning teisalt ühtib tõsiasjaga, et loodus ja selle võimendamine aitavad alati kaasa inimese paranemisele. Selgelt äratuntavad on ka õuele laiendamise võimalused,” ütles Talvistu.

2-9. Narva Gümnaasium (110 000 eurot)

Narva Gümnaasiumi siseaia kaunistamiseks ette võetud kunstikonkursi võitis Art Allmägi installatsioon „Viljakal pinnal“, mille keskmes on erinevas suunas vaatavad üleelusuurused tammetõrud.

Riigi Kinnisvara korraldatud kunstikonkursi žürii tegi valiku 16 töö hulgast. Võidutööks valitud ideekavandi kompositsioon koosneb viieteistkümnest tammetõrust.

Žürii sõnul on võidutöö sümpaatselt kohaspetsiifiline, ei varjuta arhitektuuri ja on tundlik oma konteksti suhtes. Teos kannab rahvuste ülest hariduse sümboli potentsiaaliga lugu – kool ongi see viljakas pinnas, kus õpilased saavad parima võimaliku hüppelaua ellu.

“Installatsioon loob visuaalsel ja ideelisel tasandil seose kompositsiooni keskel kasvava tammepuuga ning seda ümbritseva maapinna ja tammetõrudest skulptuuride vahel,” selgitas autor Art Allmägi.

“Installatsiooniks ühendatud objektid ning tammepuu annab teosele aastaringelt muutuva visuaali – skulptuuride alumiiniumist läikiv pind dokumenteerib reaalajas ümbritsevat keskkonda. Maapinnale maandunud tõrud on kui õpilased, kes kõik on olemuselt erinevad, kuid kes leiavad gümnaasiumist endale sobiliku suuna.”

2-9. Rae Riigigümnaasium (110 000 eurot)

Rae riigigümnaasiumi aulat hakkab kaunistama elevandi reljeef, mille maksumus ilma käibemaksuta on 110 000 eurot.
Žürii tegi valiku 45 kavandi hulgast ja valis võitjaks Jass Kaselaane ja Jenny Grönholmi skulpturaalse vormikäsitlusega reljeefi kavandi “Lihtsuses peitub jõud”.

Võidutöö autorite sõnul ajendas neid tandemina kunstikonkursil osalema eelkõige ühine pere ja väikesed lapsed.

“Konkursitöö idee sai alguse jalutuskäigust loomaaias, kus nägime elevanti, kelle turjal seisis lind. Enamik meie loomingulisi projekte on muutunud teataval määral pere ühisprojektideks,” ütles Jass Kaselaan.

Kunstikonkursi žürii sõnul suudab valgest jesmoniidist nelja meetri kõrgune isikupäraselt modelleeritud võidutöö ennast ruumis hästi kehtestada. Valge elevant seisva linnuga turjal mõjub kooli aula seinal huvi äratavalt, kutsuvalt, samas üllatuslikult ja sõbralikult ning kannustab noori lahendama suuri väljakutseid, olenemata unistuse suurusest.

2-9. Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium (110 000 eurot)

Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi õppehoone kunstikonkurss oli väga populaarne, kus žürii tegi valiku 38 kavandi hulgast. Võidutööks valiti suuremõõtmeline vaskpannoo “Rõõm teeb taeva taga tuld”, mille autorid on Martin Mikson, Anna-Liisa Pärt, Juulia Aleksandra Mikson ja Paul Aadam Mikson.

7,2-meetri kõrgune ja 7,4-meetri laiune kohrutatud, graveeritud ja patineeritud assamblaaž on kaheldamatult originaalne just tehnilises plaanis. Kunstiteadlase Karin Pauluse hinnangul on vasest pannoo ajas muutumine provokatsioon, pakkudes seejuures avastamisrõõmu. “Märksõnadeks on flirt loodusega, kunst kui protsess ja uurimus,” lisas Paulus.

10. Rakvere Riigigümnaasium (75 100 eurot)

Rakvere Riigigümnaasiumi kunstikonkursi žürii tegi valiku 10 kavandi hulgast ja valis võitjaks Timo Tootsi teose “Tintinnebula”.

Kunstikonkursi esikoha võitnud installatsioon on 5 meetri kõrgune ning 7-meetrise läbimõõduga taies, mis koosneb painutatud metalltorudele kinnitatud ligi 40-st trummitaldrikust. Vihmasabina saabudes hakkavad piisad komponeerima trummitaldrikutel minimalistlikku heliteost.

“Piiskade kukkumist kuulates võib tunda end millegi suurema osana,” kirjeldas teose ideed autor Timo Toots.