Ehitusettevõtjate Raivo Ranna ja Aivar Tuulbergi ettevõte hakkas ehitama Narva Joaoru kaldapealsele korterelamut, kust avanevad vaated Narva Hermanni ordulinnusele, Narva jõele ja Jaanilinna kindlusele.

Arendaja hinnangul on tegu ainulaadse asukohaga, sest majast avanev vaade on maalitud ka Eesti viiekroonisele rahatähele.

Erakordseks muudab maja ka see, et tegemist on esimese uue kortermajaga, mis taasiseseisvusajal piirilinna ehitatakse.

Esimese ehitusetapis valmib kortermaja 45 korteriga, hoonete vahel paiknev parkimismaja ning puhkeala-mänguväljak.

Majas on ühe- kuni  kuuetoalised korterid suurusega 33 kuni 180 ruutmeetrit. Kõigil korteritel on rõdud või terrassid, hoone teravatipulistel otsakorteritel kinnised lodžad ning osadel läbi kahe korruse korteritel ka katuseterassid. Enamus kuuenda korruse korteritest on läbi kahe korruse.

Viie majaga arendusprojekt

Joaoru Residentside nime kandvasse kvartalisse kavandatakse kokku viit kortermaja. Need paiknevad bastionilaadse asetusega, mis tagab korteritest head vaated ümbritsevale Joaorule ning kindlustele. Uus elamukvartal paikneb Raudsilla tänava ja Juhkentali tänava ristumiskohas, Narva kesklinn ja vanalinn on sealt ühe kilomeetri kaugusel, 200 meetri raadiuses paiknevad Narva Aleksandri kirik, Venemaa Konsulaat, bussipeatus ja raudteejaam.

Arenduse läheduses on Narva jõe promenaad, mis järgevates etappides peaks jõudma ehitatava elamupiirkonna külje alla. Promenaadiga koos on kavandatud rajada uus vaateplatvorm ja puhkealad.

Joaoru Residentside arhitektuurse lahenduse on loonud arhitektuuribüroo Molumba, kvartalit arendab Vallikraavi Kinnisvara ja ehitab Rand ja Tuulberg.

Vallikraavi Kinnisvara ostis kinnistu Narva linnalt 2016. aasta suvel 331 150 euro eest ja võttis kohustuse investeerida kinnistusse 3,11 miljonit eurot. Maal asus tühi koolihoone, mille omanik lammutas sama aasta lõpuks, uus detailplaneering sai kehtestatud 2020. aastal.

Paarkümmend korterit aastas ostetaks ükskõik mis hinnaga

Novembri alguses peetud kinnisvarafirmade liidu konverentsil rääkis Narva linnaarhitekt Peeter Tambu uute arenduste nappusest piirilinnas. Tema sõnul pole sinna taasiseseisvusajal ehitatud ühtegi uut kortermaja, aga on lõpuni ehitatud mõned nõukogude ajal pooleli jäänud hooned.

Tambu rääkis, et kui läks 2008. aastal Narva tööle, siis just aasta varem oli üks selline maja valminud. Majas oli 80 korterit ja sellest sai üldine naljanumber, sest nende müük võttis aega ligi kümme aastat. “Täna on see üks hinnatumaid kortermaju,” nentis Tambu. “See on tänapäevaselt ehitatud ja igas magamistoas on ikkagi rohkem kui üks pistik.”

Tambu sõnul täna seda maja hinnatakse ja sinna on keeruline korterit saada.

Küsimusele, mis nõu ta kinnisvaraarendajatele Narva osas annaks, vastas Tambu, et esiteks võiksid arendajad üldse proovida linnas arendada. Siiani pole tema arvates seda korralikult tehtud.

Tambu hindas, et planeeritud on ehk liiga suuri projekte. Näiteks tõi ta kaks 15korruselist paneelelamut, mis kavandamisest kaugemale ei jõudnud. Tambu hindas, et see oli ka absurdne projekt, sest narvakas elab valdavalt paneelelamus ja ei ole loogiline proovida talle müüa Tallinna hinnaga uut paneelelamut.

Tambu leidis, et Narvas on olemas jõukad inimesed, kellele võiks ehitada paarkümmend korterit aastas ükskõik mis hinnaga, sest neil raha on. Aga tegemist ei peaks olema hiiglaslike paneelmajade, vaid millegi erilise ja luksuslikuga.