Liigu sisu juurde

Linnaarhitekt nõustub Narva elanikega, kes hindavad kodulinna elukeskkonda kasinaks

Vassili Gerassimovi nimeline kultuurimaja Narvas. Foto: Taavi Sepp / Postimees / Scanpix

Kinnisvarafirmade liidu konverentsil tunnistas Narva linnaarhitekt Peeter Tambu, et saab aru Narva elanikest, kes ütlevad, et elukeskkond on seal vilets – ise ta ka piirilinna elukohaks ei valiks ja käib tööl pealinnast.

Selle aasta jaanuaris lõppenud üleriiklik küsitlus, millega uuriti elanike rahulolu kohalike omavalitsuste teenuste ning elukeskkonna arenemisega, tuvastas, et narvakad hindavad oma elukeskkonda võrreldes mujal Eesti elavate inimestega madalamalt. Kui kõrgeima skoori saanud Muhu vallas andsid inimesed oma elukeskkonnale keskmiseks hindeks 100 palli skaalal 90,2, siis Narvas oli vastav hinne 64,9, millest jäi ainsana tahapoole Kohtla-Järve skooriga 56,9.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Tambu sõnul on piirilinna elukeskkonna arengu piduriks olnud viimased 20 aastat Narvat valitsenud võim. Tema hinnangul arenes linn 90ndate aastate lõpuni sarnaselt muu Eestiga, aga sellele järgnes 20 aastat paigalseisu ja pidevat võitlust võimuga.

Demograafiline probleem: surrakse korraga

Tambu rääkis, et üheks Narva probleemiks on normaalse demograafilise läbilõike puudumine elanikkonnas. Pärast sõda toodi suurtööstuste käivitamiseks linna suur hulk samaealisi inimesi, kes on korraga suremise ikka jõudnud.

Teine probleem on noorte lahkumine, mis on Tambu meelest samuti seotud sellega, et Narva elanikest 28% pensionärid – võimul olijad esindavad oma valijad, kes on vanad inimesed.

Tambu sõnul Narvas noorte huvisid boikoteeritakse, sest pensionärile, kes oli nõukogude ajal noor, tundub, et ka tänapäeva noortele peab piisama samast meelelahutusest, mida pakuti linnas 1975. aastal. Ta tõi näite, et muusikakoolis saab akordionimängu õppida ja spordikoolis on paar trenni. Seejuures on rühmad täis, sest midagi muud linn lapsevanematele ei paku.

Haritud noored lahkuvad

Tambu nentis, et noored ei kavatse loota bioloogilistele protsessidele ja oodata, et äkki 20-30 aasta pärast Narva jõuab muule Eestile järele. Valdav osa haritud lapsevanemaid liiguvad Narvast enne laste kooli algust mujale, kui neil selleks vähegi võimalus tekib.

Narva pole ehitatud ka ühtegi moodsat kortermaja, aga on lõpuni ehitatud mõned nõukogudeaegsed pooleli jäänud majad. Tambu rääkis, et kui läks 2008. aastal Narva tööle, siis just aasta varem oli üks selline maja valminud. Majas oli 80 korterit ja sellest sai üldine naljanumber, sest nende müük võttis aega ligi kümme aastat. “Täna on see üks hinnatumaid kortermaju,” nentis Tambu. “See on tänapäevaselt ehitatud ja igas magamistoas on ikkagi rohkem kui üks pistik.”

Tambu sõnul täna seda maja hinnatakse ja sinna on keeruline korterit saada.

Küsimusele, mis nõu ta kinnisvaraarendajatele Narva osas annaks, vastas Tambu, et esiteks võiksid arendajad üldse proovida linnas arendada. Siiani pole tema arvates seda korralikult tehtud.

Tambu hindas, et planeeritud on ehk liiga suuri projekte. Näiteks tõi ta kaks 15korruselist paneelelamut, mis kavandamisest kaugemale ei jõudnud. Tambu hindas, et see oli ka absurdne projekt, sest narvakas elab valdavalt paneelelamus ja ei ole loogiline proovida talle müüa Tallinna hinnaga uut paneelelamut.

Tambu leidis, et Narvas on olemas jõukad inimesed, kellele võiks ehitada paarkümmend korterit aastas ükskõik mis hinnaga, sest neil raha on. Aga tegemist ei peaks olema hiiglaslike paneelmajade, vaid millegi erilise ja luksuslikuga.

Narva pidi tulema kaks riigi üürimaja, arhitektuurivõistlus oli just toimunud, aga septembris naasnud keskerakondlik linnavõim teatas esimese asjana, et neid pole vaja, sest need on mõeldud väljast tulevatele inimestele ja miks nad peaks paremini elama kui narvakad.

Head üüritootlused

Tambu rääkis, et Narvas on 7000 tühja korterit, aga see ei tähenda, et linnas saaks vanu maju lammutada, sest need jagunevad linnas ühtlaselt ja pole tekkinud tühje trepikodasid või maju. Tema info kohaselt on paljud korterid tühjad, sest tegemist on investeeringuks ostetud varaga. Omanikke olevat nii Venemaalt, Lääne-Euroopast kui ka Soomest. “Narvas saab Soome pensioniga veel paremini elada kui Tallinnas,” sõnas ta.

Tambu hindas, et üürikinnisvara tootlus on piirilinnas hea. “Üürihinnad on lausa šokeerivad,” tõdes ta.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.