Riik plaanib ehitusettevõtetelt ringlussevõtu soodustamiseks hakata üha rangemalt nõudma ehitus- lammutusjäätmete sorteerimist ja liigiti kogumist, ent puudu on täpsem visioon, mil moel ja kus täpsemalt sorteeritud materjale kasutama hakata saaks.

Loe samal teemal siit.

Lähiaastatel tekib Kliimaministeeriumi andmetel hoonete lammutamise ja renoveerimise mahtude suurenemise tõttu palju potentsiaalselt ringlusse võetavat materjali, millest tuleks riiklike keskkonnaeesmärkide saavutamiseks oluline osa taaskasutada. Vajalike standardite ja juhendmaterjalide välja töötamine on seni veel algusjärgus ja lähiaastatel koalitsioonileppes välja hõigatud eesmärki ehitusjäätmete ringlussevõtu soodustamiseks seega realistlikus vaates kuidagi toetada ei saa.

Ehitus- ja lammutusjäätmed moodustavad igal aastal ligi viiendiku kõikidest tekkinud jäätmetest. 2021. aastal tekkis Kliimaministeeriumi andmetel 1 083 037 tonni tavajäätmete hulka kuuluvaid ehitus- ja lammutusjäätmeid (va kivid ja pinnas ning süvenduspinnas), millest 90% suunati näiliselt taaskasutusse.

Taaskasutuse hulka loetakse aga ka kasutamist tagasitäiteks ehk näiteks maa-alade ja karjääride täitmist ning samuti jäätmete energiakasutust (eelkõige puidujäätmete põletamine), mis ringmajanduslikult ei ole kõige paremad materjali kasutamise viisid.

Tegemata on laiemad teemakohased uuringud

“Jäätmete ringlussevõtt on aasta-aastalt suurenenud,” kinnitas Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Görel Grauding. “2021. aastal võeti ringlusse 39% tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest, kuid selles osas on veel arenguruumi.”

Hiljuti samateemalises ERRi uudisloos sõna saanud Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juht Sigrid Soomlais oli veelgi pessimistlikum ning arvas, et reaalselt võetakse materjalina kasutusse vaid alla veerandi ehitus- ja lammutusjäätmetest.

Ringlussevõtu puhul on oluline materjali puhtus: mida puhtam on materjal, seda kergemini on see ringlusse võetav.

Görel Grauding, Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik

Graudingu hinnangul on probleem selles, et ehitus- ja lammutusjäätmete maksimaalseks ringlussevõtuks on vaja neid võimalikult suures ulatuses liigiti koguda, aga praegu kogutakse suur osa ehitusel ja lammutusel tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest segaprügina, mis pärsib materjali ringlusse suunamise võimalust.

“Ringlussevõtu puhul on oluline materjali puhtus: mida puhtam on materjal, seda kergemini on see ringlusse võetav,” märkis Grauding. “Puhtama materjali saamise eelduseks on hoonete liigiti lammutamine – et juba hoone lammutamise käigus eraldatakse korduskasutuseks ja ringlussevõtuks sobilikud materjalid/esemed – ning jäätmete liigiti kogumine nende tekkekohas.”

Lähiaastatel tekib kliimaministeeriumi andmetel hoonete lammutamise ja renoveerimise mahtude suurenemise tõttu palju potentsiaalselt ringlusse võetavat materjali. Enamasti on tegu tüüpsete hoonetega, mis sisaldavad samalaadseid materjale.

“Hooneid uurides on võimalik saada head infot nii kasutatud materjalide kui ka nende edasise kasutuspotentsiaali kohta. Ehkki materjalide omadused võivad teatud määral varieeruda, on üldiselt nii võimalik märksa hõlpsamalt ehitus- ja lammutusjäätmeid materjalina ringlusse suunata,” selgitas Grauding.

2021. aastal viis Tallinna Tehnikaülikool Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi uuringu, milles analüüsiti ühe Kiviõli linnas asuva neljakorruselise silikaattellistest korterelamu lammutamisel tekkivaid materjale ning nende ringmajanduslikku potentsiaali. Antud uuringu tulemused olid ministeeriumi hinnangul paljulubavad, aga Graudingu arvates on vajalik on selliseid uuringuid teha laiemalt, hõlmates sealhulgas ka teisi hoonetüüpe.

Jäätmeid tuleb hakata oluliselt suuremas mahus liigiti koguma

“Üheks suureks takistuseks on hetkel vähene jäätmete liigiti kogumine ehitus- ja lammutusobjektidel. Liigiti kogumine objektidel aitaks kaasa materjali ringlussevõtule oluliselt suuremal määral,” märkis Grauding.

Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamist takistab tema hinnangul kohati ka see, et materjalide kvaliteet ja kogused on varieeruvad ning selliste materjalide teke hajutatud, mis tähendab sageli ka suuremaid kulusid materjali transpordile. See teeb ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatud materjalide kasutamise võrreldes esmase toorme kasutamisega sageli keerukamaks ja kallimaks. 

Sageli jäävad korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobilikud materjalid uuesti kasutusele võtmata, kuna selliste materjalide tekitajad ja potentsiaalsed kasutajad ei saa omavahel kokku.

Görel Grauding, Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik

Lisaks ei arvestata ehitiste projekteerimise faasis piisavalt sellega, et ehitist oleks hiljem võimalik nutikalt demonteerida ning tekkivaid materjale korduskasutada või materjalina ringlusse võtta.

Samuti ei pöörata ehitus- ja kasutusloa menetluse etapis piisavalt tähelepanu jäätmete tekke ja käitlusega seotud küsimustele, mis soodustab Graudingu hinnangul jäätmete liigiti kogumise nõuete mitte täitmist ning lihtsustab jäätmete ebaseaduslikku keskkonda viimist või illegaalsetele käitlejatele üle andmist.

“Probleemiks on ka asjaolu, et sageli jäävad korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobilikud materjalid uuesti kasutusele võtmata, kuna selliste materjalide tekitajad ja potentsiaalsed kasutajad ei saa omavahel kokku,” tõdes Görel Grauding. Seda, kuidas ringlussevõttu reaalselt edendama hakata ja kuidas tekitada süsteemi toimimiseks vajalik nõudlus, alles uuritakse.

“Hetkel on käimas on ka LIFE IP BuildEst projekt, mis kestab kuni 2028. aastani ja mille eesmärk on töötada välja ja rakendada vajalikke tööriistu Eesti pikaajalise rekonstrueerimisstrateegia täielikuks rakendamiseks. Projekti üks tööpakett keskendub jäätmetekke minimeerimisele ja ringmajandusele,” ütles Grauding.

Teisisõnu üritatakse viie aasta jooksul lõplikult välja selgitada, kuidas jäätmetekkega tegeleda. Samas peaksid ettevõtted ringmajanduse huvides Kliimaministeeriumi hinnangul jäätmeid liigiti koguma juba praegu.

Hoogne paigaljooks: seitsme aastaga 1% edasi

Selleks, et suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu osakaalu, on uue jäätmekavaga Graudingu sõnul seatud eesmärk suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete materjalina ringlussevõttu (sh korduskasutuseks ettevalmistamist) selliselt, et 2028. aastaks võetakse ringlusse 40% tekkinud tavajäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest (välja arvatud kivid ja pinnas ning süvenduspinnas).

Siinkohal on paslik märkida, et Kliimaministeeriumi enda andmetel võeti 2021. aastal ringlusse 39% tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest ja näib, et sellele järgneva 7 aastaga plaanitakse tulemust veel ühe protsendi võrra parandada.

Kõigi suurejooneliste eesmärkide saavutamiseks luuakse lähiajal tubli hulk juhiseid ja reegleid.  

“Eelpool toodud eesmärkide täitmiseks on kavas koostada juhendmaterjale nii hoonete liigiti lammutamise, jäätmete liigiti kogumise kui ka materjalide nõuetele vastavuse tõendamise kohta,” avaldas Grauding.

Samuti on tema kinnitusel plaanis viia läbi uuringuid ehitus- ja lammutusjäätmete võimalike kasutusvõimaluste osas, töötada välja lahendused materjalipankade loomiseks, võtta kasutusele meetmeid teadlikkuse tõstmiseks jne.

“Plaanis on ka ringlusse võetud materjalide kasutamist edendavate riigihangete tingimuste ja majanduslike stiimulite väljatöötamine,” lisas Grauding.

Muutusi saavad tema hinnangul esile kutsuda ka omavalitsused ise, eelkõige läbi nõustamise ja suurema järelevalve ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise nõuete täitmise ja jäätmete nõuetekohase üleandmise üle. 

Kiireid arenguid selles vallas võivad takistada näiteks materjalide kvaliteet ja hind.

“Ehitus- ja lammutusjäätmed on väga varieeruva koostisega ning oluline on tagada, et nendest valmistatud materjalid vastaks konkreetseks kasutuseks ette nähtud nõuetele. Samuti võib probleemiks osutuda ka ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatud materjalide transpordivajadus, mille tulemusena võib nende kasutamine olla kallim,” selgitas Grauding.

Kuidas ehitus- ja lammutusjäätmeid ringlusesse võetakse?

Ehitus- ja lammutusjäätmetest võetakse kõige enam materjalina ringlusse betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid ning betooni, metallijäätmeid (peamiselt raud ja teras) ja bituumenitaolisi segusid.

Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegudest ja betoonist valmistatakse toote nõuetele vastavaid täitematerjale. Metallijäätmed eksporditakse ja võetakse ringlusesse välisriikides.

Bituumenitaolised segud võetakse uuesti kasutusse teede ehituses. Vähesel määral võetakse ringlusse ka puidujäätmeid, peamiselt tugiainena kompostimisel või puitdetailidena, kuid valdavas osas saab puidujäätmetest kütus, mis põletatakse.