Hiljuti kirjutas Ehitusleht sellest, et Tallinna vanalinnas Harju tänaval on ühe Niguliste kiriku kõrval paikneva krundi omanik avaldanud soovi ehitada oma maatükile neljakordne äri-ja eluhoone. Hetkeseisuga linn tema plaane aga ei toeta ning soovib roheala säilimist praegusel kujul.

Harju 30 krundi omanik Heino Viik ütles Ehituslehele, et taotleb detailplaneeringu alusel kinnistu kasutamist vastavalt maa sihtotstarbele.

“Harju tänava äärne oli enne Punaarmee 1944. a metsikut pommitamist hoonestatud. Plaan on kinnistu hoonestada sarnaselt sellele nagu ta seda oli enne Nõukogude Liidu kuritegelikku rünnakut,” selgitas Viik. “Arhitektid ja asjatundjad on alati pooldanud Harju tänava taashoonestamist. Edumeelsed linnaametnikud on samuti seda mõtet eravestlustes toetanud.”

Viik pole rahul sellega, et Tallinn pole tema sõnul lasknud kinnistut 18 aastat sihtotstarbe (äri- ja elamumaa) kohaselt kasutada.

“Lisaks omaniku huvi järjekindlale eiramisele ehitas linn 2007. a võõrale maale — Harju 30 kinnistule — osaliselt Nõelasilma ja Trepi tänava tugimüüri. Kuigi kõik need aastad pole olnud võimalik kinnistut sihipäraselt kasutada linna enda poolt määratud sihtotstarbe alusel, on linn ise kasseerinud selle aja eest 93 000 eurot maamaksu,” ütles Viik.

Linn eelistaks roheala säilimist

Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Oliver Alveri sõnul ei ole küll uue planeeringuettepaneku osas veel lõplikke analüüse läbi viidud, ent üldjoontes eelistaks linn näha Harju 30 krundil siiski rohelise ala säilimist.

“Iseenesest on Tallinna linnas vaja selliseid hingamiskohti,” tõdes Alver. “Me võime küll vaadata ajaloos tagasi, et seal kunagi oli hoonestus ja pommitamise tulemusena on tekkinud praegune linnaruum. Aga ka see pommitamine on teatud osa ajaloost ja antud juhul selle koha peal selline roheline oaas on väga vajalik, sest vanalinnas on meil selliseid paiku väga-väga vähe.”

Alver selgitas, et Harju tänava ühes otsas on Raekoja plats, mis on tihedalt kasutatav, kus on välikohvikud ja muud asutused ja teises otsas on Vabaduse väljak, kus on suurüritused, ent Harju tänava ääres on aga väike hingamise koht, kus on natukene rohelisust. “See hingamisruum annab linnaruumile rohkem, kui sinna ehitatav hoonestus,” ütles ta.

Viga tehti juba maatüki tagastamisel

Kuigi krundi omanik rõhub asjaolule, et sihtotstarbe kohaselt on tegu äri- ja elamumaaga, ei pea linnaplaneerimisameti juht seda siiski kuigi mõjuvaks argumendiks.

“Sihtotstarbe teemal vaidlemine läheb väga detailseks ja juriidiliseks kemplemiseks ja sellel ei ole tavaliselt kunagi head lõpptulemust,” märkis Alver.

“Alati peab vaatama ka seda, miks seal selline sihtotsarve on. Iseasi on ka see, kas maade tagastamise ajal oleks üldse pidanud seda maatükki tagastama? Võib-olla oleks võinud kohe tagastamise hetkel öelda, et tegelikult peab seal säilima park. Tagantjärgi igasuguseid hinnanguid ja väiteid on hästi palju,” lisas ta.

“Sellel rohelisel alal linnaruumis on oma väärtus,” lisas Alver, kelle hinnangul jääks üksik taasehitatud maja keset roheala eriti kohatult mõjuma.