Täna tähistati Tallinna Reaalkooli uue õppehoone sarikapeoga maja lõppkõrguse saavutamist. Samal ajal käib remont kooli ajaloolises hoones ning uus ja vana maja ühendatakse klaasgaleriiga. 

Reaalkooli uue hoone projekteeris molumba (arhitektid Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan ja Ann Kristiin Entson). Ehitaja on Nordlin Ehitus ning omanikujärelevalvet teeb Keskkonnaprojekt. Projekti kogumaksumus on ligi 22,9 miljonit eurot ning see valmib 2026. aasta sügiseks.

Reaalkooli peahoone Estonia puiesteel avati 1881. aastal ning see oli esimene spetsiaalselt kooli tarbeks projekteeritud hoone Tallinnas. Algselt oli mõeldud maja 300 baltisaksa noormehe jaoks, kuid praegu õpib koolis ligi tuhat õpilast ning ruumipuudus on suur probleem.

Uus õppehoone ehitatakse kooli senise jalgpalliväljaku asemele. Hoone minimalistlik arhitektuur haakub ajaloolise hoonega. Betoonist sammastik elavdab fassaadi, toimib päikesekaitsena ja parandab energiatõhusust. Uus maja järgib vana hoone proportsioone ja põhimõtteid, kuid on loodud vastama tänapäevasele õpikäsitlusele.

Hoone kõrval paiknev väliruum on lahendatud aktiivse ja mitmekesise hoovialana, kus saab läbi viia nii kehalise kasvatuse tunde kui ka pidulikke aktuseid. Kolmandal ja neljandal korrusel paiknevad katuseterrassid tekitavad uue hoone mahus tagasiasted, nii et hooviala on võimalikult päikeseline ja helge.

Uude hoonesse tulevad algklasside õpperuumid, tehnoloogiaõpetuse klass, koolisöökla, auditoorium ning tugiteenuste ala. Paraneb ka peahoone õpiruum – uueneb keeleõppe keskkond, valmib kaasaegne raamatukogu. Mitmed seni peahoones asunud funktsioonid kolivad uude majja, mis võimaldab ka ajaloolist koolimaja paremini kasutada. Hoovis renoveeritakse muinsuskaitsealune paekivist uisukuur, kuhu tuleb koolimuuseum.

Kuna kool asub vanalinna muinsuskaitseala välisservas endisel eeslinna- ja kindlustuse alal, viidi enne ehituse algust läbi arheoloogilised uuringud. Reaalkooli spordiplats oli üks viimaseid Tallinna ajaloolise linnasüdame läheduses asuvaid veel täis ehitamata alasid, kus oli võimalik uurida hästi säilinud kesk- ja varauusaegset kultuurkihti suurel maa-alal kunagise linnavärava ees.