Tallinna Tehnikaülikooli värske uuring näitab, et Kuressaaret 2023. aasta mais tabanud veevõrgu reostust oleks saanud ära hoida reoveetoru ehitustööde nõuetekohase planeerimise ja ettevalmistusega.

Veereostuse põhjustas survekanalisatsiooni kinnisel meetodil rekonstrueerimisega tekitatud joogiveetoru purunemine, mis tõi kaasa hüdraulilise löögi ja reoainete pääsemise linna veevõrku. Vale ehitusmetoodika valikuni viisid geodeetiliste mõõtmiste ja korrektse tööprojekti puudumine.

Lisaks võimendas avarii mõju asjaolu, et kanalisatsioonitoru ei olnud eelnevalt tühjendatud ega läbi pestud, mis lasi reoainetel sattuda veetorusse. Veeproove hakati võtma alles pärast haigusjuhtumite ilmnemist. Kohe alustati kloreerimise ja torustiku läbipesuga ja 12 päeva pärast ehk 16. mail 2023 jõuti nõuetekohase vee kvaliteedi taastamiseni. Terviseamet andis loa joogivee tarbimiseks 19. mail 2023.

“Kui enne ehitustöid oleks tehtud vajalikud analüüsid ja koostatud tööprojekt, saanuks avariid ära hoida,” sõnas Tallinna Tehnikaülikooli linna veesüsteemide professor Ivar Annus. “Täiendavad ettevaatusabinõud, nagu kanalisatsioonitoru eelnev tühjendamine ja läbipesu vähendanuks avarii mõju joogivee saastumisele,” lisas ta.

Saaremaa vallavanema Mikk Tuisu sõnul näitab analüüs selgelt, et töid tuleb teha lähtuvalt seadustest ja lepingutest, mitte aja jooksul juurdunud praktikast. “Sellised vead pole aktsepteeritavad, sest need mõjutasid otseselt paljude inimeste tervist ja igapäevaelu, aga ka kohalikke ettevõtjaid, kelle jaoks on puhas vesi elementaarne. See oli karm õppetund, mida me ei tohi lasta korduda,” rõhutas Tuisk.

Eksperthinnang andis rea ettepanekuid, kuidas veekvaliteedi kontrollisüsteeme tõhusamaks muuta. Et sarnane juhtum enam ei korduks, on juba ette võetud mitmeid abinõusid. “Kuressaare Veevärk on tõhustanud kvaliteedijuhtimist, suurendanud veeproovide regulaarsust ja mahtu ning muutnud ehitusprotsesse,” selgitas Tuisk.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased soovitavad rajada veevõrgu kriitilistesse punktidesse seiresõlmed, mis aitaksid varakult tuvastada reostusohte. Lisaks tuleks aeg-ajalt korraldada profülaktilist torustiku läbipesu ja kasutada veeohutuse tagamiseks joogivee kloorimist.

Tulevikus tuleb tõhustada kriisiaegset kommunikatsiooni ja parandada koostööd tervishoiuametnike, laborite, veevärgi ja omavalitsuse vahel. “Kuressaares võeti esimene mikrobioloogia proov veevõrgust kolm päeva pärast avariid, samal päeval avalikustati elanikele soovitus vee keetmiseks. Torustiku läbipesu ja kloorimisega alustati veelgi hiljem. Õigeaegse tegutsemisega oleks vee saastumise mõju olnud ilmselt väiksem,” märkis Annus.

Uuringu tegijad märgivad, et praegu puuduvad Eestis selged juhendmaterjalid käitumiseks sarnastes olukordades, küll aga oleks need äärmiselt vajalikud. Vee-ettevõtja elutähtsa teenuse osutajana peab koostama selliste olukordade lahendamiseks kriisjuhtimise plaani, millesse on kaasatud kohaliku omavalitsuse ja tervisekaitse töötajad.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased tõid ka esile vajaduse läbimõeldud juhtimisraamistike järele, et tagada seadustest, standarditest ja heast tavast kinnipidamine kogu ehitusprotsessi vältel.

Uuringu tegemiseks analüüsisid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased olemasolevaid andmeid, viisid läbi intervjuud ning kasutasid hüdraulilise mudeliga simuleerimist, et hinnata avarii põhjuseid ja tagajärgi.

Tutvu eksperthinnanguga siin.