Tudengite ehituskonverentsi BuildIT algataja ning ehituse ja kinnisvaraarendusega tegeleva Combiconi hoonete ning rajatiste projekteerimist juhtiv Magnus Lelumees on võtnud südameasjaks ehitusinseneeria valdkonna populariseerimise.

Miks läksite õppima TalTechi ja kuidas valisite eriala?

Eriala valik tulenes sellest, et mulle reaalained koolis meeldisid, aga ma ei tahtnud midagi väga teoreetilist teha, tahtsin teha midagi sellist, millel oleks praktiline väljund. Ja siis sealt jõudsin inseneeria, täpsemalt ehitusinseneeria juurde, sest see tundus minu jaoks kõige rohkem päris eluga seotud olevat.

Seega oli see minu jaoks loogiline valik, kuigi ma varasemas elus ehitusega otseselt kokku puutunud ei olnud, peale mõne seina ja lae värvimise või tapeedipaigalduse. Tehnikaülikooli valik tuli sellest, et ma vaatasin, kus ma Eestis seda eriala õppida saan ja otsustavaks sai kaks argumenti: Tehnikaülikool oli ülikoolide mõttes kõige kõvem nimi valdkonnas. Ja teine asi on see, et olen Tartust pärit ja soovisin minna teise linna õppima.

Kuidas koolis läks?

Hästi. Õpingud venisid küll aasta võrra pikemaks, aga ma õppisin pool aastat Saksamaal ehitusinseneeria eriala. Seal valisin ma meelega selliseid aineid, mida Tallinnas õppida ei saanud.

Kuna nägin, et nagunii tuleb õpingutele aasta juurde, siis võtsin majandusteaduskonnast ärinduse aineid lisaks, ehk sain ka ärinduse kõrvaleriala.

Millised olid meeldejäävamad kursused ja õppejõud?

Esimesena tulevad meelde need, kes on oma valdkonna fännid. Näiteks Targo Kalamees ehitusfüüsika poole pealt ja Irene Lill ehituskorralduse poole pealt. Neil olid väga huvitavalt üles ehitatud loengukursused. Samuti meenuvad ehitusmaterjalide poolelt Tambet Tuisk ja Eneli Liisma.

Kas meenub ka midagi sellist, millele oleks võinud õpingute käigus rohkem tähelepanu pöörata? 

Mingi hetk oli päevakorras pinnasemehaanika üsna mahukas õppeaine, mis oli minu jaoks tol hetkel teoreetiline ja kuiv. Selle valdkonna jaoks võib-olla ei jagunud tollal piisavalt tähelepanu ja fookust, et õppeaine pisut eeskujulikumalt läbida, aga muud ei meenu.

Jäi teil õpingute kõrvalt aega ka muuks tudengieluks?

Tegutsesin üsna aktiivselt esimesest aastast alates ehitusteaduskonna üliõpilasnõukogus, millega ma liitusin kohe õpingute alguses. Aitasin erinevaid üritusi ja projekte korraldada. Ühe aasta olin ka selle organisatsiooni juhatuses ja siis õnnestus juba kõrgemal tasemel uusi projekte käima lükata või uusi tegevusi ette võtta. Neist kõige suurem oli BuildIT ehituskonverents, mida on korraldatud juba kümnel korral ja mis on edukalt järjest suuremaks ja professionaalsemaks kasvanud. Selle ürituse taustalugu on omamoodi naljakas.

“Tuli selline mõte, et võiks teha just tudengitele suunatud ehitusteemalise konverentsi, kus me räägiks natukene lihtsamas võtmes huvitavatest teemadest.”

Meie üliõpilasnõukogu liikmete arv ei olnud väga suur, meid oli natukene alla kahekümne. Arusaadav, sest kõik ju teevad seda oma vabast ajast, muude õpingute ja toimetuste kõrvalt. Tol aastal, kui mina juhatuses olin, õnnestus meil koos kahe teise juhatuse liikmega ootamatult palju uusi liikmeid meelitada enda organisatsiooni. Ma numbreid enam kahjuks peast ei mäleta, aga see hüpe oli kaks korda, kui mitte rohkem.

Siis tekkis teistpidi mure, et võiks nendele uutele inimestele nüüd mingeid tegevusi otsida. Tuli selline mõte, et võiks teha just tudengitele suunatud ehitusteemalise konverentsi, kus me räägiks natukene lihtsamas võtmes huvitavatest teemadest, mille kohta võib-olla ei tehta koolitusi ja millest ei räägita koolipingis. See oli ürituse algne mõte ja tahtsime anda sellele kohe rahvusvahelise mõõtme — kutsusime konverentsile tudengeid ka Baltikumist ja Soomest, kes tulid ka kohale. Selles mõttes läks konverents kohe päris suure hooga käima ja õnnestus hästi. Konverentsi poolele pookisime juurde ka võistluspäeva, et sündmusel oleks meelelahutuslik pool, mis oleks samas siiski seotud ehitusinseneeriaga.

Sedasorti konverentsidega õnnestub võib-olla ka neid noori kõnetada, kes õpivad veel koolipingis, et nad hakkaksid vaatama ehitusinseneeria poole. Ehitusinseneeria populariseerimise mõttes on see minu meelest kihvt üritus.

Kuidas TalTechist saadud haridus tööeluga haakunud on?

TalTechis saadav haridus on nagu vundament, mis annab hea, laiapõhjalise ja teoreetilise aluse. Praktiline know-how tuleb läbi reaalse tööelu. Ülikool annab aluspõhja või vundamendi, mille peale igaüks saab ehitada sellise karjääri, nagu parasjagu soovib, tahab ja võimeline on.

Seda praktilist poolt olen pidanud väga palju ise juurde õppima töö käigus, aga teoreetiline baas on tugev ja võimaldab tegelikult kõigist teemadest loogilist mõtlemist kasutades aru saada.

Mida tänastele tudengitele kindlasti ülikoolis peaks õpetama?

Ma ei tea, kas seda peaks eraldi õpetama, aga ma julgustaks arendama suhtlemisoskusi, sest enamik meie probleemide lahendusi on piltlikult öeldes kas ühe või kahe telefonikõne kaugusel.

“Sa pead spetsialistina teadma, kust sa vastuse leiad, aga mitte alati sukelduma mingitesse meeletutesse paberikuhjadesse või dokumendihunnikutesse.”

Sa pead spetsialistina teadma, kust sa vastuse leiad, aga mitte alati sukelduma mingitesse meeletutesse paberikuhjadesse või dokumendihunnikutesse. On vaja, et sul oleks olemas kontaktid, kellele helistada, kelle käest nõu küsida.

Teine nõuanne tudengitele oleks: usalda, aga kontrolli. Kui keegi tundub pädev valdkonna spetsialist ja väidab sulle midagi, siis sinu asi on sellele ka kinnitus saada. Üks asi on, kui sa oled ise piisavalt pädev ja oskad hinnata, kas sulle räägitav on õige. Kui aga kahtled, siis peaks olema keegi, kellega sellises olukorras ühendust võtta.

Kas ja kuidas täna ülikooli ja ülikoolikaaslastega ühendust hoiate?

Meil on kursakaaslaste grupp, kellega saame natukene tihedamini kokku. Tööalaselt on see ring oluliselt laiem. Aeg-ajalt on vaja kellelegi helistada, midagi küsida näiteks mõne konkurendi käest ja see on üsna lihtne, kui sa inimese nime ja näo juba kooliajast suudad kokku panna. Sellest on suur abi.

Ehitusvaldkonnas on viimastel aastatel olnud palju juttu inseneride põuast. Millisena teie olukorda näete?

Põud on kestev ja see on teema, millega ma ise natukene aktiivsemalt Eesti Ehitusinseneride Liidus tegelen. Me tunnetame seda probleemi samamoodi ja reaalsus on see, et ülikooliõpingute ikka jõudvaid noori jääb meil paratamatult järjest vähemaks.

IT erialad meelitavad paljud noored enda juurde ja inseneeria on jäänud natuke vaeslapse rolli. Teistpidi tuleb tõdeda, et väga paljud organisatsioonid tegelevad selle küsimusega, käiakse ka koolides valdkonda tutvustamas. Ma olen ka ise käinud koolides rääkimas ehitusinseneeriast, selle töö iseloomust ja kõigest muust.

Huvi tuntakse, aga tegelikult ma näen, et see on selline järjepidev töö. Ei ole nii, et ma nüüd üks aasta tegelen ja siis unustan ära, rohkem ei pea. Tegelikult sellega peabki aastast aastasse tegelema, käima rääkimas ikka ja jälle samades kohtades, samades koolides. Kuni sinnamaani välja, et päris noortele, näiteks põhikooli lastele, korraldada mingeid lihtsamaid kursuseid või loenguid, et ka neis tekitada huvi või uudishimu inseneeria vastu.

Millisena näete TalTechi rolli tuleviku teaduses Eestis ja maailmas?

Ma kitsendan seda küsimust ja vastan ehitusvaldkonna vaatenurgast. TalTech võiks teha koostööd erasektori tugevate tegijatega. Pean silmas eelkõige kohalikke tugevaid (tööstus)ettevõtteid, näiteks puidutööstuse ettevõtted või hoonete sisekliimaga tegelevad ettevõtted.

“Eesti turg on lihtsalt nii väike, et meil ei ole mõtet ehitusvaldkonnas tegeleda väga kitsaste probleemide lahendamisega.”

Igasuguseid kihvte ideid võib olla, aga need ei ole reeglina nn laiatarbekaubad ja Eesti turg on lihtsalt nii väike, et meil ei ole mõtet ehitusvaldkonnas tegeleda väga kitsaste probleemide lahendamisega, mida meie riigis ei esine või millel pole ärilist väljundit. Pigem peaksime vaatama asju oma mätta otsast: mida meil Eestis on sektoripõhiselt kõige rohkem vaja ja toetama neid sektoreid ning ettevõtteid Eestis, kellel on olukorra parandamiseks potentsiaali või kes tegelevad teemadega, mis on Eesti ehitussektori jaoks olulised.