Töötukassa andmetel ei ole tänavu kodumaises ehitussektoris ette näha koondamisi, pigem on ehituses ja sellega seonduvates valdkondades pidev probleem pädeva tööjõu leidmisega. Spetsialistid jäävad pensionile või lähevad välismaale tööle ja uut tööjõudu peale tulemas ei ole.

Üldine olukord tööturul on hea

Eesti Töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel tõdes, et tööturg on majanduse see osa, kust seni on pigem häid uudiseid tulnud. “Kõik eksperdid on kinnitanud, et tööturg on üllatavalt hästi vastu pidanud. Meie inimesed on töökad ja tublid. Jääb loota, et inflatsioon siiski hakkab langema, Euribor ei löö perede rahakotti päris tükkideks ja ettevõtjad suudavad ärid töös hoida,” ütles Koppel.

Töötuid oli juuli lõpus umbes 51 000 ja töötuse määr 7,6%. “Sel suvel on töötus kogu aeg vaikses kasvus olnud, nii ka juulis. Tavapäraselt väheneb töötus kevadsuvel hooajatööde tõttu, aga sel suvel on töötuse määr tööpakkumiste vähesuse tõttu pigem paigal püsinud või kasvanud,” märkis Annika Koppel.

Tööpakkumisi lisati juulis oluliselt vähem kui varasematel aastatel (2022 ja 2021) — kui tollal lisati kuu jooksul enam kui 6000 vaba töökohta, siis selle aasta juulis vaid 4300.

“Üldiselt on tööle liikumine suve kohta olnud päris hea,” tõdes Koppel. “Tihti mõtlevad inimesed, et suvel puhkan, eks sügisel vaatab. See pole just parim mõte, sest töö leidmine, kandideerimine, võtab tihti rohkem aega, kui inimene alguses arvab.”

Kuna ka tööpakkumiste arv on sel aastal vähenenud, siis võiks inimesed tema hinnangul aktiivselt ka suvel tööd otsida. “Mida rohkem suvel töötus väheneb, seda paremas seisus saame minna vastu sügisele – teada on, et sügisel hakkab töötus kasvama.”

Ehitussektor jääb suurematest koondamistest puutumata

Tänavu esimese seitsme kuuga on Töötukassale esitatud 76 kollektiivse koondamise teadet ja koondada on plaanis ca 2400 töökohta.

“Koroona tipust oleme kaugel, aga võrreldes ka nö tavaliste aastatega on kollektiivseid koondamisi veidi rohkem,” märkis Töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel.

“Kui nüüd vaadata natuke lähemalt ehitussektorit, siis seal suuri koondamisi sel aastal olnud ei ole. Vaid 16 ametikohta on koondatud,” märkis Koppel.

“Koondas kaks ettevõtet (Kiikri Ehitus OÜ ja Proehitus OÜ) ja mõlemad esimeses kvartalis. Põhjustena on välja toodud töömahu vähenemine ja majandustegevuse lõpetamine. Nii et kokkuvõttes võib öelda, et ehitussektor täna koondamistega kuidagi silma ei paista.”

“Üldiselt on nii teeninduse kui ka ehituse valdkonnas töötanud inimesi meil alati olnud kõige enam töötuna arvel, sest need inimesed vahetavad keskmisest tihedamini töökohti ja on vahepeal siis töötuna arvel,” selgitas Annika Koppel. Hetkel on töötuna on arvel 5214 varem ehituvaldkonnas töötanud inimest.

Puudu on kvalifitseeritud spetsialiste

Töötukassa kaudu otsiti juulis ehitusektorisse tööle 455 inimest. Seda on Koppeli sõnul märksa vähem, kui möödunud aastal, aga tänavune kevadsuvi torkabki silma tööpakkumiste vähesusega.

Allolev joonis annab hea ülevaate ehituse tööpakkumiste osas läbi viimaste aastate: 2021 juulis otsiti töötukassa kaudu ehitusse tööle enam kui 700 inimest, 2020 juulis aga 642 inimest.

“Ehitussektori ettevõtjad toovad suure murekohana välja just kvalifitseeritud tööjõu puuduse. Ehitusega soetud valdkondades on tööjõupuudus maakonniti erinev, aga kusagil ei ole inimesi üle, pigem ikkagi puudu,” selgitas Koppel.

“Tööandjate sõnul liigutakse neilt ametikohtadelt vanaduspensionile ja uut tööjõudu on peale tulemas liiga vähe, asendust on leida raske. Harjumaa tööandjate sõnul liigutakse neilt  ametikohtadelt ka välismaale tööle.”