Peatselt uue Tartu linnaarhitektina tööd alustava senise Valga linnaarhitekti Jiří Tintěra sõnul tuleb Tartu kesklinna tihendada ja funktsioonirikkamaks muuta ning paratamatult tuleb selle ohvriks tuua teatav osa linna rohealasid.

Kümne aasta jooksul Valga linnaruumi parendamisega tegelenud Tintěra usub, et elanike väljavoolu Tartu naabervaldadesse on võimalik pidurdada, kuid mitte peatada ja seepärast tuleks linn senisest oluliselt paremini naabervaldadega siduda.

Te olite kümme aastat Valga peaarhitekt. Milliseid väljakutseid ja saavutusi te sellest ajast ise esile tõstaksite?

Valga on sarnaselt paljude teiste Eesti väikelinnadega oma elanikkonda kaotamas ja väljakutsed olid seotud sellega, kuidas tegeleda avaliku ruumiga.

Ma näen, et selle 10 aastaga suutsime me väga palju just selles valdkonnas ära teha, et mõtestada selle probleemi olemasolu ja leida sellele lahendusi ja mõned neist ka teostada.

“See on iga linna peamine mure, et kui need inimesed, kes seal elavad, ei tunne end oma elukohas hästi, siis selle võrra vähem panustavad nad ka antud koha arengusse.”

Jiří Tintěra

Kõige suuremad ettevõtmised olid suunatud sellele, et Valga kesklinn oleks atraktiivsem. Just eriti olukorras, kus inimesi on vähem ja see tähendab, et on ka vähem maksumaksjaid ja vähem raha taristu ülalpidamiseks. Tekivad tühjad hooned ja siis muutub just kesklinn alaks, mille atraktiivsus on madal ja mis lihtsalt öeldes kohalikele ei meeldi. See on iga linna peamine mure, et kui need inimesed, kes seal elavad, ei tunne end oma elukohas hästi, siis selle võrra vähem panustavad nad ka antud koha arengusse.

Me püüdsime seda kuidagi muuta — kümne aasta jooksul lammutasime me päris palju tühjasid hooneid, mida enam vaja pole ja kolisime mõned avalikud funktsioonid kesklinna, et kesklinna tihendada. Näiteks Priimetsa kooli kolisime äärelinnast kesklinna. Proovisime omandada ka Valga kõige olulisemaid arhitektuurimälestisi, et neile uus funktsioon anda või neid konserveerida.

Lisaks ehitasime ka kesklinna kaks munitsipaal-üürimaja vanadesse hoonetesse ja tegime kaks suurt linnaprojekti: Valga sai uue keskväljaku ja taasühendasime Valga ja Valka kesklinna linnaruumid uue piiriäärse ala abil.

Need on kõik Valga jaoks olulised muutused ja need võimalused avanesid seetõttu, et praegu on võimalik päris palju raha saada Euroopa Liidu erinevatest fondidest, et midagi ära teha ja ma arvan, et me suutsime seda päris hästi ära kasutada.

Tõsi on, et keskväljaku puhul on lahendus poolik. Me ehitasime selle kesklinna vanade lagunenud hoonete vahele ootusega, et selle kaudu need hooned saavad mingi uue võimaluse — nende kinnisvara väärtus tõuseb ja omanikud hakkavad sinna midagi rajama. See protsess on siiski palju pikaajalisem. Praegu me näeme alles esimesi näiteid sellest, et midagi on kesklinnas muutumas, aga seda eesmärki pole veel saavutatud. Selle vaatamata leian ma, et keskväljaku asukoht ja rajamine oli tegelikult Valgale väga oluline.

Kesklinna tihendamise ja atraktiivsemaks muutmise idee käib aeg-ajalt reaalse eluga erinevat sammu. Enne seda, kui teist sai Valga linnaarhitekt, rajas Riigi Kinnisvara AS uue kutsehariduskeskuse hoopis linna serva…

See on täpselt näide sellest, kuidas ei tohiks käituda. Kui ma mäletan, siis Riigi Kinnisvara AS tuli selle ideega välja aastal 2007 ja 2009. aasta lõpuks kehtestati detailplaneering krundile, mis asub Valga äärelinnas. Sellel lihtsal põhjusel, et riigil oli seal oma krunt ja sinna ehitamine tundus kõige lihtsam.

Ehitati kaks torni – üks on siis see, kus õpitakse ja teises tornis magatakse, aga enne olid kõik erinevad laiali kesklinnas vanades hoonetes, mis nüüd jäid tühjaks.

See olukord on nüüdseks oluliselt muutunud, sest 2015 rajas riik Valgasse riigigümnaasiumi ja see on juba vanas ja väärikas majas Valga kesklinnas.

Tollal olid väga suured vaidlused selle ümber, sest Riigi Kinnisvara jaoks on vanade hoonete renoveerimine või ümberehitamine uute rajamisest kulukam ja see hoone on ka natuke suurem, kui oli vaja. Vaidlused olid pikad, aga lõpptulemus on hea —ma tunnen, et selles valdkonnas on päris palju muutunud. Hea näide on ka see, et Paide riigigümnaasium koliti vanasse ja väärikasse hoonesse Paide kesklinnas. Ühiskonna arusaamine nendest protsessidest on kindlasti paranenud.

Kas Valgale on uus arhitekt juba leitud?

Konkurss veel käib. Vaatame, kuidas läheb. Kokkulepe on selline, et kui esimesel katsel ei ole kohe sobivat kandidaati, siis proovitakse uuesti ja ma olen mingil määral valmis seda Valga protsessi jälgima ka edaspidi, näiteks mõne linnavalitsuse komisjoni kaudu. Seda nii kaua, kui uus arhitekt on leitud ja välja õpetatud, et ta saaks aru, mis Valga on ja mida seal teha tuleb.

Mis teemade ja probleemidega peab uus arhitekt tegelema hakkama?

Olen veendunud, et on vaja jätkata kesklinna atraktiivsuse tõstmisega. Näiteks Vabaduse tänav, mis on peamine äritänav ja ühendab vanalinna raudteejaamaga, on väga kurvas olukorras, sest seal on väga lai sõidutee. See tähendab, et autod sõidavad seal väga kiiresti, kõnniteed on väga kitsad ja autodel ei ole seal võimalust peatumiseks. Talvel on seal tuuline ja suvel on väga kuum, sest pole, kuhu peitu minna.

Nende asjaolude tulemusena on sellel tänaval asuvatel äridel väga keeruline ära elada. Autojuhtidel on seal ebamugav peatuda ja kitsaste kõnniteede tõttu väldivad seda tänavat ka jalakäijad ja jalgratturid.

Tänava ümberehitamiseks on läbi viidud arhitektuurikonkurss, nüüd oleks vaja selle protsessiga edasi minna. Samuti on Valgas vaja edasi minna lammutustegevustega. Me need kõige olulisemad ja kõige sümboolsemad tühjad majad suutsime ära lammutada, aga tsaariaegseid tühjasid kortermaju on veel väga palju ja meil on vaja kinnisvara väärtust Valgas kindlasti tõsta ja lammutamine on üks viis, kuidas ülejääki vähendades seda saavutada.

Asute peatselt tööle Tartu linnaarhitektina. Millised on uue töölaua nurgale valmis tõstetud tööülesanded, millega tuleb kohe tegelema hakata?

Tartu on hoopis teistmoodi linn kui Valga. Vaatamata sellele, et ka Tartu kaotab elanikkonda, on seal see protsess niivõrd aeglane, et linnaruum suudab sellega hakkama saada ja sealsed probleemid on hoopis mujal. Ma näen kolme olulist aspekti, mis mind ees ootavad.

Esimene on see, et tuleb säilitada Tartu kesklinna sellisena, et inimestel oleks seal põhjust käia ja et kesklinn ei kaotaks oma funktsioone äärelinnas asuvatele kaubanduskeskustele, nagu juhtus minevikus. Me peame vältima vigu, mis näiteks Tallinna vanalinna puhul on nüüdseks esile kerkinud.

“Tallinna vanalinn on muutumas vaikselt ainult turistidele suunatud teeninduskohaks ja see on väga kahjulik protsess.”

Jiří Tintěra

Sealt tõmbasid ennast välja nii riiklikud asutused kui ka kohaliku omavalitsuse asutused. Ka paljud kultuuriasutused on kolinud Põhja-Tallinnasse. Tallinna vanalinn on muutumas vaikselt ainult turistidele suunatud teeninduskohaks ja see on väga kahjulik protsess. Tartus me nii kaugel ei ole ja plaanime teha kõik selleks, et oleks põhjust Tartu kesklinna minna ka muudel põhjustel kui ainult reedeti ja laupäeviti kõrtsis käimine.

Selle jaoks on kindlasti tarvis hoida Tartu Ülikooli asutused kesklinnas, selleks on vaja leida kultuuriasutused, mis seal veel võiksid olla. Tartu linna toimimise vaatenurgast pole näiteks ERM’i asukoht kuigi hea.

Selleks, et võimalikult palju funktsioone kesklinnas hoida, tuleks kesklinna ka mõistlikkuse piires tihendada. See tähendab ka mingil määral pärast teist maailmasõja rajatud rohealade täis ehitamist. See on väga keeruline ja valulik protsess, sest need rohealad on muutunud inimestele nende aastakümnetega armsaks ja nad on osa Tartu linna identiteedist. Aga mingil määral ja väga läbikaalutletult on ilmselt mõistlik seda kesklinna siiski tihendada.

Teine oluline valdkond on veel valusam või keerulisem. Tartu linnaruum on sarnaselt teistele Eesti linnadele viimase 30 aasta jooksul muutunud väga selgelt autodele mugavaks kohaks, kus väga oluline osa tänavatest on lihtsalt kujundatud sealt kiiresti autoga läbi sõitmiseks.

Kesklinna tänavatel peab olema ka muid funktsioone. Me ei saa endale lubada seda, et mõni kesklinn tänav oleks lihtsalt ainult autotee. Seal tuleb alati otsida tasakaalu, et sellel tänaval saaks liigelda, et selle tänava ääres saaks elada ja ka ärisid pidada ning teenuseid pakkuda. Lisaks peaks seal olema ka mingi roheline ala. Selle jaoks on vaja läbi viia väga palju arutelusid, et ei tekiks mingeid mõttetuid konflikte ja läbikukkumisi.

“Me ei saa kõiki vabasid alasid linnas hoonestada. Paratamatult on ka edaspidi inimesi, kes kolivad linnast välja, naabervaldadesse.”

Jiří Tintěra

Kolmas Tartule väga oluline teema on see, et Tartu kaotab elanikke, kuna need otsustavad kolida naabervaldadesse. Loomulikult on võimalik seda protsessi osaliselt pidurdada — on võimalik pakkuda linnas rohkem võimusi elamiseks nii kortermajade kui eramukruntide näol, kuid see on võimalik siiski ainult mingi piirini. Me ei saa kõiki vabasid alasid linnas hoonestada. Paratamatult on ka edaspidi inimesi, kes kolivad linnast välja, naabervaldadesse. Tihti on põhjuseks ka see, et nad ei saa endale Tartus elamist majanduslikult lubada.

See protsess on paratamatu ja kui ta on paratamatu, siis me peaksime tegema võimalikult palju selleks, et need uued asumid Tartu ümber oleksid ruumiliselt linnaga seotud. On vaja tihendada koostööd linna ja naaberomavalitsuste vahel ruumiloome tasandil, et tekiks loogiline ühistranspordivõrk, loogiline kergliiklusteede võrk ja ka rohealade võrk. Sellega me vähendame vajadust sõita iga päev autoga hommikul linna ja õhtul tagasi ja saame linnas autoliiklust vähendada.

Milline on Teie seisukoht südalinna kultuurikeskuse ehk SÜKU osas?

See on teema, mis minu arvates on juba otsustatud ja ma ei leia, et minu asi oleks proovida seda protsessi pidurdada või muuta. Varasemalt olen ma tõepoolest öelnud seda, et usun väga palju sellesse, et peame kesklinnas hoidma võimalikult palju erinevaid funktsioone. Sellest vaatenurgast on igati põhjendatud SÜKU ehitus sinna, kuhu ta on planeeritud. Ta ühendab ka ruumiliselt Tartu vanalinna südalinna ärikeskuste alaga, mis on tekkinud Turu ja Riia tänava ristmiku ümber ja mis on hetkel üpris funktsioonivaene piirkond, kust enamik inimesi lihtsalt läbi jalutab.

“Küsimus on selles, et kas me peame kõik raha betooni valama või peaks keskenduma hoopis inimestele?”

Jiří Tintěra

Teine teema on keerulisem: kas SÜKU sellises mastaabis ja mahus on vajalik? Aga seda ma ei oska protsessi kaugelt vaadanuna pädevalt hinnata. Ma tean, et selle kohta on erinevaid arvamusi. Kultuuriinimesed räägivad tihti sellest, et Eestis ehitatakse väga uhkeid hooneid, aga ei jätku vahendeid inimeste palkadeks ja nende kultuuritegevuste rahastamiseks. Küsimus on selles, et kas me peame kõik raha betooni valama või peaks keskenduma hoopis inimestele? See on selline vastamata küsimus, mille puhul tuleb alles tasakaalu otsida.