Uus rakendus annab Eesti ettevõtetele olulise konkurentsieelise

Kuhu jõuavad Eesti puittooted või kokkupandavad ehitised? Millised on Eesti suuremad ekspordiartiklid? Millised riigid on meie peamised ekspordi- ja impordipartnerid? Statistikaameti väliskaubanduse andmed ja väliskaubanduse rakendus annavad vastused neile ja paljudele teistele väliskaubandusega seotud küsimustele.
Esimestena Euroopa Liidus ei pea Eesti ettevõtted alates sellest aastast esitama kauba saabumise andmeid, kuna need andmed saab statistikaamet ELi liikmesriikide lähetusandmetest ja selleks on statistikaametil loodud põhjalik rakendus.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Väliskaubandusstatistika rakendus aitab Eesti ettevõtetel analüüsida sihtturge, kuhu neil oleks võimalik ja mõistlik laieneda või kuhu nad juba ekspordivad, et hinnata oma positsiooni kindlas riigis. “Samuti aitab see neil end turul kaupade järgi positsioneerida. Tekkinud graafikuid on võimalik erinevates formaatides alla laadida ja oma töös kasutada või teistega jagada,“ ütles väliskaubandusstatistika analüütik Jane Leppmets.
Väliskaubanduse statistika alusel saavad ettevõtlusorganisatsioonid leida Eesti kaupadele uusi ja perspektiivikaid sihtturge, valitsus saab aga hinnata, milliste kaupade tarnelogistika on majandusele oluline.
Ligikaudu 3500 Eesti ettevõtet koondav Eesti kaubandus-tööstuskoda on seadnud eesmärgiks Eesti ettevõtluse edendamise ning kaasaaitamise ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna loomisele ja säilitamisele. Koja direktori Mait Paltsi hinnangul on ettevõtjate aruandluskohustus riigile suur, ent ettevõtjate ja ettevõtluskeskkonna kasu väliskaubandusandmetest selge.
Usaldusväärne ja ajakohane väliskaubandusstatistika on Paltsi sõnul strateegiline ressurss, mille abil on ettevõtetel võimalik teha tarku otsuseid ning näha ka uusi võimalusi. “Kuid selleks, et saaksime kasutada kvaliteetseid ning usaldusväärseid andmeid, peame panustama ka nende esitamisse. Erinevat aruandluskohustust on ettevõtjatel jätkuvalt palju ning koda on tugevalt seisukohal, et dubleerimist tuleb vähendada,” rääkis Palts.
Palts tunnustab statistikaameti pingutusi selles, et kauba saabumise andmeid ei pea enam esitama ning et samaväärseid andmeid tuleb enamasti sisestada vaid ühe korra. Ta avaldas lootust, et andmete ristkasutuse suurenemise ja andmete esitamise mugavuse kasvuga väheneb nii ettevõtete aruandluskoormus, aga suureneb ka nende ettevõtete hulk, kes soovivad andmeid esitada.
Tutvu statistikaameti väliskaubanduse andmete ja väliskaubanduse rakendusega.