Teedeehituse ja korrashoiu ettevõte Verston alustab mai lõpus koostöös Järelpinge Inseneribürooga Kohila vallas Rail Baltica põhitrassi ehitamist. Käesoleva lõigu ehitusega algab Euroopasse suunduva raudteetrassi rajamine Eestis.

Raplamaa põhitrassi raudteetaristu I etapi ehitustööd algavad Harju ja Rapla maakonna piirilt ning lõpevad Loone külas Kohila vallas. Kogu ehituslõigu pikkuseks on 9,4 kilomeetrit.

“Tulevase raudtee jaoks ehitame keskmiselt 15 meetri laiuse muldkeha, viis maanteeviadukti, ühe ökodukti ja kergliiklustunneli,” tutvustas eesseisvaid töid Verstoni projektijuht Indrek Trei. Põhitrassi muldkeha ehitamise käigus luuakse ka valmisolek Rail Baltica Kohila kohaliku peatuse rajamiseks. Lisaks paigaldatakse 16,7 kilomeetrit piirdeaedu, 6 kilomeetrit müratõkkeid ja 18 raudteetruupi.

Raudtee põhitrassi ehitamiseks vajalikud raadamistööd on Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt eelnevalt suures osas juba tehtud. Rail Baltic Estonia on koostöös Maa-ametiga tänaseks omandanud ka antud lõigus enamiku vajaolevatest maadest, mis võimaldab alates juunist alustada raudteerajatiste ehitamist.

“Esimesena on plaanis hakata ehitama Kohila ökodukti ja Sihi tee kergliiklustunnelit. Seejärel on tööplaanis Kohila liiklussõlme rajamine, mis koosneb viiest maanteeviaduktist,” ütles Trei. Verston soovib kõik seitse rajatist valmis saada 2025. aasta lõpuks ning muldkeha 2026. aasta lõpuks. Riigihankelepingu järgi peavad kõik tööd olema tehtud 2027. aasta sügiseks. Raplamaa põhitrassi raudteetaristu I etapi lepinguline maksumus on ligikaudu 60 miljonit eurot.

Kõige mahukam osa projektist on Kohila liiklussõlm. Kohas, kus tulevane raudtee ristub Tallinn-Rapla-Türi maanteega, ehitatakse T15 Kohila viadukt. Lisaks rajatakse Kohila piirkonna liiklusohutuse tagamiseks Urge ja Harakapesa viaduktid. Väiksemate teede ja raudtee ristumiskohtadesse ehitatakse Härjaoja ning Salutaguse teeviaduktid. Autoliiklus hakkab seal kulgema üle raudtee.

Tallinn-Viljandi maantee äärde rajatakse ümbersõidutee

Maanteeviaduktide ehitamise ajaks rajatakse Harakapesa ristmikust kuni Urge ristmikuni ajutine kahesuunaline ümbersõidutee pikkusega 1,2 kilomeetrit, mis hakkab kulgema paralleelselt Tallinn-Rapla-Türi maanteega. Ühistranspordi liiklust ümbersõit ei mõjuta, kuna olemasolevad bussipeatused paiknevad enne ja pärast ümbersõidu teelõiku. Ümbersõidutee ehitamine algab orienteeruvalt mai lõpus ning autoliiklus suunatakse sinna käesoleva aasta sügisel.

“Praeguste plaanide järgi sulgeme 2025. aastal ajutiselt ehitustööde ajaks Urge tee. Liikluse ümbersuunamisest anname kohalikele elanikele kindlasti varakult teada,” ütles Trei.

Tulevane Rail Baltica raudtee jääb Kohila alevi keskusest umbes 2 kilomeetri kaugusele ning rajatakse peamiselt põllumassiividele. Töötsooni lähedusse jäävate eramute ja ettevõtete kinnistuteletagatakse ehitustööde ajal ligipääs. Kokku ehitatakse erinevaid juurdepääsuteid 14 kilomeetri ulatuses.

Jalakäijatele ja ratturitele tagatakse ehitusalas ohutu liiklemine. “Võtame kasutusele erinevad meetmed, et Kohila piirkonna elanike liiklusturvalisus ehitustööde ajal ei halveneks,” kinnitas Trei, kelle sõnul üritatab ettevõte tööde käigus võimalikult vähe häirida inimeste ja ettevõtete igapäevaelu.

Raplamaa põhitrassi teise etapi ehitus algab sügisel

Sügisel alustab Verston koos Järelpinge Inseneribürooga põhitrassi II etapi ehitustöödega, mille alguspunkt on Kohila vallas Loone külas. 7,1 kilomeetri pikkusest raudtee muldkehast rajatakse Kohila valda 2 kilomeetrit, ülejäänud trass saab kulgema Rapla vallas. Selle ehitusetapi viiest raudteerajatistest kolm jäävad osaliselt Kohila valla territooriumile.

Loone-Hagudi lõigul ristub tulevane Rail Baltica raudteetrass olemasoleva Edelaraudtee koridoriga. Pureva raudteeviadukti rajamisega suunatakse Edelaraudtee üle Rail Baltica trassi.

Lisaks kuuluvad teise etapi tööde nimistusse Tamme raudteeviadukt, Mälivere maanteeviadukt, kaks Röa ökodukti ning Eestis ainulaadse, 224 meetri pikkuse raudteesilla ehitamine üle Keila jõe. Ökoduktide ja Keila jõe silla ehitus hakkab toimuma mõlema valla territooriumil. Raudtee taristu ehituse käigus rajatakse ka 10 kilomeetrit erinevaid hooldus- ja juurdepääsuteid. Praegu on tööd projekteerimise faasis ja paralleelselt viiakse lõpule maade omandamist antud lõigul. Teise etapi maksumus on ligikaudu 47 miljonit eurot.

Rapla maakonna põhitrassi I ja II etapi ehitamiseks tegid ühispakkumise Verston ja Järelpinge Inseneribüroo. Põhitrassi mõlema lõigu tööprojekti projekteerib Reaalprojekt OÜ koostöös Järelpinge Inseneribürooga, kes projekteerib rajatised. Tööde tellija ja finantseerija on Rail Baltic Estonia.

Verstoni jaoks on tegemist neljanda ja viienda Rail Baltica projektiga. Eelmise aasta detsembris alustati Rae vallas Rail Baltica Põrguvälja tee maanteeviadukti ehitamist ning tänavu märtsis Juula ja Alu maanteeviadukti ning Kodila raudteerajatise ehitamist Raplamaal.