1. oktoobril 2023 jõustub maksukorralduse seaduse muudatus (ehitustööde andmete esitamine), millega luuakse õiguslik alus töövõtuahela ning töökohal viibitud aja kindlaks määramiseks ning sätestatakse rida täiendavaid kohustusi ehitusettevõtjatele.

Seaduse muudatuse vajaduse tingis kolm peamist põhjust:

• ehitussektori keskmisest suurem maksurisk, mis seondub osalise ümbrikupalga maksmisega ja valeandmete esitamisega käibemaksukohustuse vähendamiseks;

• välismaalastest töötajate osas töötamise tingimuste rikkumine ja sellistel töötajatel Eestis viibimise ja töötamise seadusliku aluse puudumine;

• töökeskkonna nõuete rikkumine, nt töötajate juhendamata jätmine, puudulik tööohutuse süsteem ja puudulik turvavarustus.

Seaduse  muudatusega sätestatakse töövõtuahela ja töötamise kestuse andmetest moodustuva andmekogu õiguslik alus, kogutavate andmete liigid, peatöövõtja ja ehitusettevõtja kohustused seoses andmete kogumise ja esitamisega ning isikute ehitusplatsil viibimise kontrollimisega, andmete esitamise ja parandamise tingimused, samuti järelevalve andmete kogumise ja esitamise üle ning sunnimeetmed kohustuste täitmise tagamiseks (sunniraha). 

Töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteem

Seaduse muudatusega luuakse töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemi (TTKI), mis peetakse MTA ja Tööinspektsioonile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt välismaalaste Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle riikliku järelevalve teostamise tagamiseks.

TTKI-sse esitatakse andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate, ehitusplatsil viibivate isikute ning ehitusplatsil kasutatava registreerimissüsteemi kohta.

Andmete lisamise kohustus puudutab vaid aruandekohustusega hõlmatud ehitustöid teostavad ettevõtted, milliste määratlemisel keskendus riik vaid suuremat riski kandvatele objektidele. Aruandekohustusega hõlmatud ehitistööd on sellised, mille eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning millega on samaaegselt hõivatud vähemalt 20 isikut. Näiteks kui tööd kestavad 31 tööpäeva ning esimesel kolmekümnel tööpäeval on ehitusplatsil korraga viis töötajat, kuid viimasel päeval 20, siis vastab objekt ette nähtud kriteeriumile. Alternatiivina arvestatakse ehitustööde mahtu ka töötundides. Sellisel juhul hõlmab aruandluskohustus ehitusöid, mille kestus on pikem kui 500 inimtööpäeva ehk täistööpäeva. Viimasel juhul ei ole oluline, kui mitu tööpäeva ehitustööd kestavad ning kui mitu isikut on korraga ühel ehitusplatsil töid teostamas.  

Aruandekohustusi rakendatakse ehitusplatsidele, kus ehitamisega alustatakse 2023. aasta 1. oktoobril või hiljem aga ka ehitusstöödele, millega on alustatud enne 2023. aasta 1. oktoobrit, juhul kui selliste ehitistööde eeldatav lõpptähtaeg on 2024. aasta 1. oktoober või sellest hilisem kuupäev.    

Peatöövõtja kohustused 

Seaduse muudatuse kohaselt on peatöövõtja kohustatud:

• esitama maksuhaldurile andmed aruandekohustusega ehitustööde kohta ning ehitustööde tellija nime ja isiku- või registrikoodi või kinnitama TTKI-s kuvatud andmed vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde alustamist;

• esitama maksuhaldurile kord päevas iga isiku eelmisel päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja ning kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul iga isiku ehitusplatsile sisenemise ja sellelt lahkumise kellaajad sekundi täpsusega ning säilitama andmeid ehitustööde ajal ja neli kuud pärast ehitustööde lõpetamist;

• tagama ehitusplatsile nõuetele vastava elektroonilise registreerimissüsteemi paigaldamise, selle nõuetekohase kasutamise ja töökorras oleku.

Ehitusettevõtja kohustused

Seaduse muudatuse kohaselt on iga ehitusettevõtja, sealhulgas peatöövõtja, kohustatud:

• esitama maksuhaldurile andmed tema tehtavate ehitustööde kohta ning selle alltöövõtja nime ja isiku- või registrikoodi, kellelt ta ostab või on ostnud ehitise ehitamisega seotud teenuseid, või kinnitama andmekogus kuvatud andmed enne ehitustööde alustamist;

• märkima TTKI-s vajaduse korral ära tema poolt ehitusplatsile lubatud isikud;

• tagama, et tema poolt ehitusplatsile lubatud isikud fikseerivad elektroonilises registreerimissüsteemis kõik ehitusplatsile sisenemised ja sellelt lahkumised;

• tagama, et tema poolt ehitusplatsile lubatud isikutel on olemas ehitusplatsile sisenemiseks ja sellelt lahkumiseks vajalik tuvastusvahend.

Registreerimissüsteem ja läbipääsukaardid 

Peatöövõtja üheks kohustuseks on tagada, et ehitusplatsil oleks nõuetele vastav töökorras elektrooniline registreerimissüsteem, mis võimaldab ehitusplatsile sisenemise ja sealt väljumise aja usaldusväärse kindlaksmääramise ning maksuhaldurile andmete edastamise ehitusplatsil viibinud isikute ja nende ehitusplatsil viibitud aja kohta. Samuti peab süsteem võimaldama teha selle andmetest väljavõtteid, võimaldama selle sidumist spetsiaalse identifitseerimisnumbri kaudu iga asjaomase ehitusplatsiga ning olema logitav iga andmete käitlemise osas, seejuures logi peab olema salvestatud muutmist mittevõimaldaval kujul.

Ehitusplatsil töötavatel isikutel peab olema kaugloetav kaart, mis võimaldab läbipääsu- või valideerimissüsteemil isik tuvastada. Ehitusplatsile sisenemist ja sellelt lahkumist fikseerida võimaldava kaardi väljastamise korraldamise tagab MTA. Kui isikul on kehtiv kaart, siis võib ehitusettevõtja lubada isikul kasutada tuvastusvahendina ka kehtivat kaugloetavat ID-kaarti, elamisloakaarti, mobiilset rakendust või muud vahendit mis on seotud isikule väljastatud kaardi numbriga ning mis võimaldab ehitusplatsil viibimise registreerida sarnaselt töötaja kaardiga.

Täpsemad nõuded elektroonilisele registreerimissüsteemile ja tuvastusvahendile sätestatakse eraldi vastava valdkonna ministri määrusega.

Käesoleval ajal MTA kodulehel avaldatud informatsiooni kohaselt hilineb kaugloetavate kaartide väljastamine vastava hankeprotsessi venimise tõttu. MTA võtab nõuete täitmise järelevalve käigus hilisemat kaartide väljastust arvesse – ei nõua kaarte ega nendega fikseeritud ehitusplatsil viibimise andmestikku, kui kaarte pole olnud võimalik hankida. Eeldus selle nõude täitmise osas rakendub alles siis, kui vastavad kaardid on olnud võimalik töötajatele väljastada.

Sunniraha kohustuste täitmata jätmise eest

Juhul kui ehitusettevõtja, sealhulgas peatöövõtja ei ole eeltoodud kohustusi nõuetekohaselt täitnud, võib maksuhaldur määrata selleks täiendava tähtaja ja teha hoiatuse, et kohustuse täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha.

Kui ehitusettevõtja, sealhulgas peatöövõtja, ei ole kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitnud, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Kohustuse täitmisele sundimiseks ei tohi sunniraha kokku ületada 3300 eurot, sealjuures ei tohi see esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot.