Hiljuti sai ehitusloa Eesti esimene täielikult puidust konstruktsioonidel kõrghoone. Tartu mnt. 84B kerkiva maja kõrgus maapinnast saab olema 33,4 meetrit ja sinna luuakse 7200 ruutmeetrit büroopinda. Ökoloogilise jalajäle mõttes eeskujuliku hoone ehitamine aga tavapärasega võrreldes märkimisväärselt kulukam.

“Kõrgusele lisab efekti hoone paiknemine Põhja-Eesti klindi serval, kõrgus merepinnast on 70,7 meetrit ja büroodest avanevad seetõttu väga head vaated Tallinnale,” selgitas hoone üks arhitekte Margit Aule büoost LUMIA.

Büroohoone suured terrassid ja roheline linnaväljak hakkavad tutvustuse kohaselt pakkuma kauneid vaateid Tartu maanteel liikujatele. Hoone maapealsed kaheksa korrust hakkavad suurte haljastatud terrasside kaudu astmeliselt alanema kuni neljanda korruseni. Esimesele korrusele tulevad kohvikud ja teenindusettevõtted, mis avanevad rohelisele linnaplatsile, luues Tartu maantee äärde jalakäijatele elavat linnaruumi.

Puidust ehitamine on oluliselt kallim

Fausto Capital investeerib Mihailovi sõnul Tartu mnt. 84B välja ehitamisesse 13.4 miljonit eurot. Madala ökoloogilise jalajälje saavutamiseks tehtud valikud pole siiski odavate killast.

“Arvestuslikult on puithoone ehitus 1,5 korda kallim kui sarnase mahuga betoonhoone ehitus,” nentis Sven Mihailov.

Muude kaasnevate kulude — näiteks ehitusaegse kindlustamise osas — kuludes olulist erinevust pole, kuid valminud hoone kindlustuse hind saab arhitekt Margit Aule sõnul olenama paljudest asjaoludest.

“Kuna Päästeametil on vähe kogemusi puidust büroohoonetega, tuleb rohkem põhjendada ja selgitada. Loodame, et puidust ehitamisega kaasnevad positiivsed aspektid kaaluvad siiski need mõned kitsaskohad üles,” sõnas Aule.

Tänapäevane puitehitis on üsna tulekindel

Margit Aule sõnul pole normid ja seadused veel päris hästi ajale järele jõudnud ja seetõttu tuli päris palju tööd teha, et tõestada hoone turvalisust ja tulepüsivust.

“Minevikus ei suudetudki seda teha, nüüd on aga uued võimalused ja puidust saab ehitada turvalised, tervislikud ja keskkonnasõbralikud majad,” kinnitas Aule. “Võtsime appi oma ala Euroopa parimad eksperdid, et lahendus analüütiliselt Eesti päästjatele ära põhjendada.”

Projekti on kaasatud Alar Just (TalTechi ehitusinseneri professor) ja IGNIS (Šveitsi-Eesti ühisettevõte tuleohutuse konsultatsioon ja simulatsiooni tegija). Lahendus saab teoks, sest seadus näeb ette võimaluse tõestada hoone tulepüsivus analüütiliselt vastavate simulatsioonide abil.

“Hoone ristkihtpuidust konstruktsioonide ökoloogiline jalajälg on väga väike ja samas on sellel kõrge tulekindlus,” selgitas Sven Mihailov. “Puidu soojusisolatsioon tagab energiasäästlikkuse ja madalad küttekulud. Samuti on naturaalsest materjalist valminud hoone sisekliima bürootöötajate jaoks palju tervislikum.”

Materjalipuudust puitehituses ei ole

Väide, et suuremahuliste puitehitiste tarvis ei jagu piisavalt kvaliteetset materjali, ei pea Margit Aule hinnangul paika.

“Täna kvaliteetse ehituspuidu puudust ei ole. Meil on avatud majandus on toimib hinnapõhine konkurents, seetõttu tuleb palju puitu Skandinaaviast ja Lätist,” märkis Aule.

“Mida lähemal on puit ehitusobjektile, seda vähem kulutame energiat transpordile. Muidugi võiks eelistada Eesti puitu, tehes seda eetiliselt meie looduskeskkonna suhtes.”

Hoone arendaja Fausto Capitali osaniku Sven Mihailovi sõnul on Tallinna linnavalitsusest Tartu mnt 84B ehitusluba väljastatud ja töö algab kõige varem juba käesoleval aastal. Ehitusperioodi pikkuseks on planeeritud 14 kuud.