Fahle Parki uue kõrghoone arhitektuurikonkursi võitis töö pealkirjaga “Portaal”
Tartu mnt 86B kerkiva Fahle Parki kõrghoone arhitektuurikonkursi võidutööks valiti arhitektuuribüroo LUMIA ja KINO Maastikuarhitektid poolt loodud “Portaal”.
Algselt said võidutöö valimisel kaks parimat tööd sama palju hääli (lisaks “Portaalile” ka stuudio TÄNA ja Apex Arhitektuuribüroo töö “JENGA”) ja mõlema töö autoritele anti mõni nädal lisaaega paranduste sisse viimiseks. Lõpptulemusena võitjaks kuulutatud “Portaal” sobib arendajale kõige paremini.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
“Mina isiklikult olin alguses selle teise töö pooldaja, aga kokkuvõttes hakkas mulle kah see “Portaal” lõpuks meeldima. See väga eriline ja ajatu disain, see on kogu maailmas kindlasti ainulaadne hoone,” ütles Fahle Parki arendava Fausto Capitali projekteerimisvaldkonna juht Priidu Lokk.
Puudujäägid parandati edukalt
“Võrreldes algse tööga tegime ettepaneku kavandada linnaväljak Fahle pargi poolt tulles ja tagada võimalikult suur üüripinna osakaal, algselt oli see antud töö puhul kõige väiksem,” selgitas Lokk projekti sisse viidud muudatusi.
“Algses kavandis oli ka tehnilisi vajakajäämisi — näiteks meie lähteülesandes oli üks ülesanne pakkuda välja kandeskeem, aga see oli algsest töökavandist välja jäänud.”
Kui esialgu peljati Lokki sõnul, et üüripindade lisamisega muutub hoone välisilme “töntsakamaks”, siis arhitektid suutsid luua lahenduse, kus hoone tundub algsest kavandist isegi “sihvakam”, sest korrused on selgemini eristatavad.
Töö ühe autori, Margit Aule sõnul ei olnud sisse viidud muudatused kuigi suured.
“Näiteks lisasime kahele liftile kolmanda, jätsime ära miinuskorruse, optimeerisime trepikoda ja rendipindasid ja täpsustasime tehnilisi lahendusi,“ selgitas Aule, kelle sõnul esitab töö eripära mitmeid väljakutseid.
„Kui tavaline büroohoone on kõikidest külgedest valdavalt selline sile sirge sein, siis meie töö on selline, justkui oleksid korruse plokid üksteise kohale pisut Jenga klotsidega sarnaselt nihkesse asetatud,” selgitas Aule.
“Väljaulatuvate osade juurde tuli meil mõte luua ka roheaiad või roheekraanid, mis rõhutavad veelgi seda mahulist liigendatust. Ma arvan, et see arhitektuurilahendus teeb selle maja unikaalseks.
Ehituse algust on raske ennustada
Kogu projekti hind jäi algsega samasse suurusjärku, sest juurdeehituste rahastamiseks optimeeriti projekti teistest kohtadest – näiteks otsustati kolme maa-aluse parkimiskorruse asemel rajada vaid kaks.
Seda, millal ehitusega reaalselt pihta hakatakse, on hetkel veel keeruline prognoosida.
“Praegu on meil on plaan alustada projekteerimisega ja varasemat kogemust arvestades, siis võtab ainuüksi ehitusloa hankimine vähemalt aasta aega, kui mitte rohkem. Kahjuks see ehitusregister ikka ei kiirenda ehitusloa menetlust,” sõnas Priidu Lokk.
Detailplaneering sätestab rajatava hoone suurimaks kõrguseks maapinnast 45 meetrit. Hoonele on lubatud kavandada 14 maapealset korrust ja kolm maa-alust korrust. Hoone suurim maapealne ehitisealune pindala on 1150 ruutmeetrit. Kavandatava hoone suurim suletud brutopind on 11 000 ruutmeetrit ja maa-aluse osa suletud brutopind 5400 ruutmeetrit.
