Andmete digitaliseerimise ning erinevate uuenduslike lahenduste ja rakenduste loomisega on võimalik säästa olulisel määral loodust ja aega ning leida parimaid tehnilisi lahendusi igas ehitusvaldkonnas — seda kinnitasid paljud tänavusel WDBE konverentsil osalenud esinejad.

Üks Baltimaade suurimaid struktuuridisaini valdkonna ettevõtteid on Leedus paiknev INHUS Engineering. Ettevõtte innovatsiooniosakonna juhi Tomas Blaziunase hinnangul on oluline teada, et 70% ehituse CO² heitkogustest tekib tooteetapis, mis tähendab, et tuleb keskenduda globaalse soojenemise potentsiaali vähendamisele just selles etapis.

“Üks võimalus on see, et me saame edasi arendada materjale ja tooteid, et vähendada globaalse soojenemise potentsiaali. Teine on töötada ratsionaalselt, kasutades neid tooteid, mis on täna saadaval,” selgitas Blaziunas.

“Oma väljatöötatud tööriistaga suudame arvutada globaalse soojenemise jalajälje potentsiaali kõigis oma projektides ja esitada selle aruande oma klientidele ja see aruanne töötab live-andmetega ainult mõnetunnise viivitusega alates sellest hetkest, kui mudelis tehti viimati muudatusi,” sõnas ta.

Teine osa tööriistast on reaalajas andmepõhine aruanne projekti erinevate struktuurilahenduste võrdlemiseks ning peamine idee on see, et modelleerida saab mitu versiooni samast hoonest ning neid omavahel igakülgselt võrrelda.

“Näiteks saab võrrelda puitsammaste  ja betoonsammaste kasutamisel tekkiva CO² jalajälje suurust, samamoodi saab võrrelda teraselemente ja betoonelemente. Seega on ilma materjale muutmata võimalik leida parim lahendus ja pakkuda seda oma kliendile,” kirjeldas Tomas Blaziunas, kelle sõnul algab kõik siiski andmete digitaliseerimisest.

“Selleks, et meie saaksime oma klientidele anda teadlikke soovitusi selle kohta, kuidas nad saaksid CO²-jalajälge vähenda, peavad andmed peavad olema usaldusväärsed, hästi struktureeritud ja meie meeskonnale kättesaadavad.”

3D konfiguraatorid annavad aimu tööde lõpptulemusest

Kodumaise OÜ Wenture eksperdid aitavad välja töötata äri- ja tarkvaralahendusi, mis muudavad ehituse ja tootmise protsesse kasulikumaks. Ettevõtte tarkvaraarendaja Daniel Nael usub, et just erinevad digitaliseeritud 3D lahendused on ehitusvaldkonna tuleviku vaates väga olulisel kohal.

“Meil on olnud palju erinevaid kliente, kellel on olnud palju erinevaid probleeme, ent kui me loome oma tarkvaralahendusi või kui me räägime oma klientidega, oleme töö käigus teada saanud, et 3D tehnoloogia on tegelikult tulevik,” ütles Daniel Nael, kelle sõnul on põhjuseks asjaolu, et see muudab hariduse, koolituse, juhtimise ja ka jätkusuutlikkuse teemade arendamise maailmas lihtsamaks.

“Praeguseks on selge, et 3D konfiguraatorid on tulevik, sest paljud ehitussektori ettevõtted tahavad oma tooteid müüa ja nad tahavad müüa ka seda aspekti, et inimesed ise näeksid nii öelda pilti lõpptulemusest. Lisaks saab neid edukalt kasutada näiteks linnaplaneerimisel,” lisas Nael.

Linnade 3D mudelid sünnivad tehisaju raginal

Hollandi linnades, näiteks Haagis ja Rotterdamis, on tarkvaraettevõtte Coders Co vanemtarkvaraarendaja Gosia Wrzesinska kirjelduse kohaselt tohutud arhitektuuriliste ja muud tüüpi jooniste arhiivid, mis on alakasutatud ja millel on tohutu potentsiaal 3D mudelite alginfona.  

“Neid jooniseid kasutatakse tegelikult kinnisvaramaksu protsessis igapäevaselt. Aga seniajani kasutatakse neid käsitsi. Nii, et iga kord, kui keegi tahab mingit infot jooniselt, siis ta lihtsalt tõmbab selle välja kusagilt sügavalt arhiivist ja avab selle,” ütles Wrzesinska.

“Seejärel joonistatakse käsitsi kontuur, mõõt,  pindala jne ja siis visatakse see paber lihtsalt minema. See on suur raiskamine. Aga keegi omavalitsustest tuli mõttele, et meil on nüüd tehnoloogia. Meil on tehisintellekt. Miks me ei võiks midagi teha, et praegust olukorda paremaks muuta?”

Seega asus Wrzesinska ettevõte arendama tarkvara, mis kasutab tehisintellekti, et lugeda teavet kõigilt joonistelt, ka väga kehva kvaliteediga eksemplaridelt. Seejärel eraldatakse samm-sammult geomeetriad, sildid ja kujundid ning luuakse 3D-mudel mõlemast linnast.

Paljudes Hollandi linnades juba 3D-mudelid, kuid need on tarkvaraarendaja sõnul põhimõtteliselt tühjad kastid – on näha ainult hoonete väline info, aga tihtipeale pole isegi sissepääsud märgitud õige koha peale ja puudu on ka muid detaile.

“Me võtame joonistelt detailid ja sobitame need olemasolevasse 3D mudelisse. Ja see võimaldab meil arvutada põranda kõrgust üsna täpselt. Olles seda teinud, saame me tegelikult genereerida kogu selle hoone üsna täpse 3D-mudeli, mis omakorda on suureks abiks kõigile, kellel on hoone kohta mistahes põhjusel infot tarvis.”

Eesti üritab digitaliseerimise hetkeseisu alles kaardistada

Teiste seas ka valitsussektorit nõustava konsultatsioonifirma CIVITTA vanemkonsultandi Karin Reiska sõnul peetkase ehitussektorit hoolimata viimaste aastate üsna kiiretest arengutest üheks kõige vähem digitaliseeritud majandussektoriks Euroopa Liidus. Digitaliseerimisel on aga ehituses suur potentsiaal ressursitõhususe, energiatõhususe ning tootlikkuse tõstmisel.

“Väljastpoolt vaadates on ka Eesti ehitussektori digitaliseerimise tase üsna eeskujulik, kuid tegelikkuses vajavad paljud küsimused veel vastuseid,” nentis Reiska.

Muuhulgas tuleb leida vastus sellele, milline on digitaaliseerimise tase Eesti ehitussektoris võrreldes ülejäänud maailmaga  ning millised on sektori vajadused ja ootused ja millist tuge või abi oodatakse.

“Selleks, et kõik välja selgitada, on kliimaministeerium algatanud uuringu, millel  on kaks eesmärki. Esimene on hinnata ehitussektori digitaliseerimise hetkeseisu Eestis ja teine eesmärk on jõuda konkreetse ettepanekuni, kuidas saavutada sektori seatud pikaajalised eesmärgid ja visioonid ning parandada edasist digitaliseerimist,” kirjeldas Karin Reiska.

Praeguseks on uuringut ettevalmistav etapp juba läbitud ning koostöös sektori esindajatega loodetakse visioonidokument paika panna jaanuari keskpaigaks. Uuring peaks lõplikult valmima 2024. aasta märtsi alguses.