Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja annab ülevaate ehitussektori statistikast.

Ehitusmaht püsib languses

Eestis tehtud ehitustööde mahu langus taandus mõnevõrra kolmandas kvartalis – aastases võrdluses vähenes ehitusmaht 7%. Ehitusmaht on languses alates eelmise aasta teisest kvartalist ehk kuuendat kvartalit järjest.

Ehitusmaht langes hoonete ehitusmahu vähenemise tõttu. Hooneid ehitati kolmandas kvartalis 8% vähem, rajatiste ehitusmaht oli aga samal ajal 3% aastatagusest suurem.

Ehitusettevõtete kindlustunne on napp

Ehitussektori kindlustunne jätkas kolmandas kvartalis halvenemist. Vähest nõudlust pidas ehitustegevust piiravaks ligi 60% ehitusettevõtetest. Hinnang ehitustellimuste portfellile halvenes ning tööjõu vajadus vähenes. Neljanda kvartali algul püsis kindlustunne endiselt madalal. Vaatamata ehitusettevõtete viletsale väljavaatele, on hinnang tellimuste mahule parem, kui see oli Covidi kriisi ajal ning oluliselt optimistlikum kui globaalse finantskriisi ajal.

Lisaks vähesele ehitusaktiivsusele kohalikul turul, on Põhjamaade ehitusturu keeruline seis vähendanud nõudlust ehitusmaterjalide järele ja selle mõju on ulatunud Eesti tööstusettevõteteni, mis ehitusmaterjale toodavad ja ekspordivad. Ehituse hinnakasv on tänavu oluliselt aeglustunud, peamiselt ehitusmaterjalide hinnakasvu pidurdumise tõttu. Statistikaameti andmetel on ehitusmaterjalide hinnad märtsi tipuajaga võrreldes praeguseks 2% alla tulnud. Kuigi kulude kasv tööjõule ja ehitusseadmetele on sel aastal aeglustunud, püsib nende kasv endiselt tugev.

Väiksem ehituslubade arv viitab ettevaates rahulikumale ehitustegevusele

Tänavu kolme kvartali jooksul väljastatud kasutuslubade arv näitab, et eluruume on valminud eelmise aastaga võrreldes veidi üle veerandi rohkem. Seda on soodustanud nii varasem tugev nõudlus eluaseme järele kui ka uusarenduste aktiivne pakkumine. Majapidamiste vähenenud nõudlus on arendajad uute projektide väljatulemisega ettevaatlikumaks muutnud. Väiksem ehituslubade arv viitab sellele, et elamuehituse hoog tuleval aastal aeglustub. Kokku on selle aasta kolme kvartaliga väljastatud ehitusluba 3740 eluruumile. Viimati oli ehituslubade arv sellest väiksem üheksa aastat tagasi.

Mitteeluruume on selle aasta kolme kvartali jooksul valminud ligi kolmandiku võrra rohkem kui eelmisel aastal. Mitteeluruumidele väljastatud ehituslubade maht on selle aasta kolme kvartaliga 9% suurem võrreldes aastataguse sama ajaga. Võrreldes aga 2021. aasta kolme esimese kvartaliga, mil mitteeluruumide ehituslubade arv oli tipus, väljastati ehituslube mahu poolest veerandi võrra vähem.

Ehitussektor on mõjutatud majanduskeskkonna üldisest jahenemisest

Vaatamata sellele, et kaua kestnud majanduslangus on tasapisi taandumas, ei ole majanduse üldine kindlustunne veel paranema hakanud, kuna intressimäärad on tõusnud kõrgele ning väliskeskkond on jahenenud. Intressimäärade tipp on küll suure tõenäosusega nüüdseks seljatatud, kuid praegune kõrge intresside tase jääb veel mõneks ajaks püsima. Koos jahenenud majanduskliimaga on see ettevõtete investeerimisjulgust vähendanud. Ka majapidamiste kindlustunne püsib jätkuvalt languses. Vaatamata reaalpalga kasvule on majapidamised mures töökoha säilimise ja pere rahalise olukorra pärast. Ebakindlus ja halvenenud eluaseme taskukohasus on vähendanud majapidamiste investeeringuid eluasemesse.

Ajal, mil majandus on languses ja erasektori tellimused vähenenud, võimaldaks riiklike ehitusinvesteeringute suurendamine ehitussektori langust leevendada ja majandust elavdada. Suuremad investeeringud ehitusse pidurdaksid langusfaasis mõjude ülekandumist teistesse sektoritesse, vähendaksid maksutulu langust ning töötutoetuste kulu. Kuivõrd ehituse planeerimine ja projekteerimine võtab omajagu aega, on ajastamine aga keeruline.