Eile selgus, kes tegi raskustesse sattunud kinnisvaraarendaja Järveküla kinnistute eest alghinnast ligi kaks miljonit eurot kõrgema pakkumise, sest ühisrahastuse keskkonnas hakkas kinnisvaraarendaja Everaus kruntide ostuks raha koguma.

Kahe nädala eest läks kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumisel Järvekülas asuvate kinnistute pärast rebimiseks. 19,4 hektarit, mis koosneb 81 kinnistuks jagatud elamumaast, selle vahel looklevate tänavate tarvis jäetud transpordimaast ning ala ühes servas olevast üldkasutatavast maast, läks enampakkumisele alghinnaga 2,83 miljonit eurot.

Enampakkumisele oli registreerunud kuus huvilist ja Ehituslehe toimetaja silme all tõusis hind veebioksjonil üle 4,7 miljoni euro, kuid võitja isik jäi saladuseks.

Eile tekkis ühisrahastusplatvormile Estateguru laenusoov, milles kruntide ostuks küsib kahte miljonit eurot Everaus Kinnisvara tütarfirma.

Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuhi Janar Muttiku sõnul hoidsid nad pooleli jäänud arendusel juba pikemat aega silma peal. “Olime antud arendusest huvitatud juba aastaid ja seetõttu kursis erinevate nüanssidega,” lausus ta. “Samuti mängib suurt rolli asjaolu, et arendame lähipiirkonnas palju, seega on meil hästi teada nii kruntide ja elamute hinnatase kui ka kliendi nõudluse potentsiaal ja ostu hinnataseme võimekus ning huvi.”

Everaus oli valmis enampakkumisel hinda kergitama viie miljoni euroni

Muttiku sõnul ei tulnud ettevõtte jaoks oksjonil tekkinud võistlus üllatusena. “Kohe alguses arvasime, et hind tõuseb minimaalselt 4,5 miljoni juurde,” nentis ta. “Hind, millega saime arenduse kätte, on meile vastuvõetav. Meie ülemine piir oli viis miljonit, aga äriplaan annab välja ka kõrgema ostuhinnaga, kuna arendusel on kokku 169 ühikut.”

Estategurule esitatud materjalidest selgub, et juba oksjoni toimumisega samal päeval on kinnisvarabüroo Uus Maa kinnistud ära hinnanud ja määranud nende väärtuseks 5,4 miljonit eurot.

Muttiku hinnangul maa väärtus veel kõrgem. “Tegemist on ametlikust hindamisaktist tuleneva väärtusega, mis on meie analüüse kõrvutades siiski veel konservatiivne ning ca 30 protsenti alla turuhinna,” leidis ta. “Everaus Kinnisvaral on Harjumaal ja Rae vallas toimunud lähiajal palju tehinguid mille tehinguid kõrvutades ja piirkonda teades saame rahuliku südamega väita, et tegelik turuväärtus on palju kõrgem nii oksjoni hinnast kui ametlikust hindamisakti väärtuses. Kuna antud infot omavad ka teised professionaalsed kinnisvaraarendajad, siis just sellepärast oksjoni lõpphind nii kõrgeks läkski.”

Enne ostu oli Muttiku sõnul läbi räägitud mitme finantseerijaga, aga pinnale jäi see, kes tegi ettevõttele kõige vastuvõetavama pakkumise. Lisaks kasutatakse ostmiseks suures osas ka ettevõtte omavahendeid.

Estateguru tingimustes on kirjas, et Everaus soovib koguda nädala jooksul kaks miljonit eurot, aga rahastusvoor loetakse kordaläinuks ja laenuraha makstakse arendajale välja, kui kokku tuleb vähemal poolteist miljonit eurot.

Artikli ilmumise ajaks ehk päev pärast kampaania algust oli 3557 investorit Everausile laenu lubanud ja küsitud summast koos 27,4 protsenti. Kampaania miinimumtaseme saavutamiseks vajas Everaus veel enam kui 950 000 eurot laenuraha.

Muttik kinnitas, et kui nõutav summa kokku ei tule, siis maa sellepärast ostmata ei jää. “Ettevõttel on selleks piisavalt omavahendeid, et ka ise hakkama saada, aga suurte ostude puhul on tavapärane, et kasutatakse osaliselt võõrkapitali,” selgitas Muttik.

Intress kuni 13,5 protsenti aastas

Everaus küsib laenu 12 kuuks ja lubab investoritele maksta 12 protsenti aastas. Kui laenu summa on 15 000 eurot või enam, siis kasvab intress 12,5 protsendini, kui 50 000 eurot või enam, siis on intressiks 13,5 protsenti.

Maa omandamise järel kavatseb Everaus müüa 20 eraldi elamukinnistut, millest viiel on arendaja kinnitusel juba ostjad olemas. Viie krundi eest saadava rahaga lubab Everaus laenu osaliselt tagastada. Ülejäänud 15 eramukrunti plaanib arendaja müüa järgmise kuue kuu jooksul.

Arendaja kavatseb laenu kogu ulatuses tagasi maksta refinantseerimise abil eeldatavasti pärast infrastruktuuri ehitusloa kättesaamist.

Infrastruktuuri projekteerimist ja ehitusluba plaanib Everaus 2024. aastal. Infrastruktuuri esimese etapi ehitus võiks plaanide kohaselt väldata 2024. aasta teisest poolest 2025. aasta suve või sügiseni ja selleks on planeeritud kulutada ligikaudu 4,4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Esimese etapi hoonete ehitusega soovib arendaja alustada 2025. aasta keskel.

Everaus on ka varem Estateguru laene arendustegevuses kasutanud. Enne käimasolevat kampaaniat on nad keskkonnast kokku küsinud enam kui 15 miljonit eurot, sellest summast ligi 5,6 miljonit eurot on praegu kasutusel, ülejäänud summa on investoritele tagastatud.

Everausil on äriregistri andmetel 64 osanikku. Suurim osa firmast kuulub tegevjuht Muttikule (34,77 protsenti ettevõttest), suuremad osalused kuuluvad veel Jaak Roosaarele, Veiko Roosile, Ranol Kasevälile, Andres Märtinile (kõigi osa suurus 13,13 protsenti).

Enampakkumisel olnud kinnistud kuulusid Marko Rinki ettevõttele BlueSky Järveküla.

Rinki arendusfirma sai 2006. aastal alguse ühe eramu ehitusest, ent juba 2011. aastal rajas ettevõte Rae valda Sepa elurajooni esimese etapi, mille raames kerkis piirkonda 20 eramut. 2013. aastal valmis juba 36 eramu ja kahe ridamajaga Sepa elurajooni teine etapp. Seejärel otsustati korraga võtta arendamiseks ette neli suuremat maatükki, aga nendel ehitamiseni arendaja ei jõudnud ja eelmisel kuul pakkus pankrotihaldur seitsmel erineval enampakkumisel kokku 160 hektarit Rinkile või tema ettevõetele kuulunud kinnistuid.

Kõigile müüki tulnud kruntidele on seatud hüpoteegid Graanul Investi endise omaniku Anders Anderson valdusfirma Neoinvesteeringud kasuks. Edukal enampakkumise järel need kustutatakse.