Kuna Eestis kehtivad lamekatuste ehitusnormid on leebed, kasutatakse siin lamekatuste ehitamisel valdavalt materjale, mis kestavad tänapäeva võimalusi arvestades ja teiste riikidega võrreldes liiga lühikest aega.

Katuse Profid renoveerib igapäevaselt erinevaid katusetüüpe, rõdusid ja terrasse. Ettevõtte juht Hillar Peets, kellel on lamekatuste ehitamisel kogemust ligi kolmkümmend aastat ja kes on ka Katuseliidu juhatuse liige, on veendunud, et meil kehtivad lamekatuste ehitusnõuded on liiga leebed. Võrreldes Kesk-Euroopaga kasutatakse siin madalama kvaliteediga tooteid ja lahendusi, mis tagavad vettpidavuse tänapäeva võimalusi arvestades liiga lühikeseks ajaks. “Suuremal osal meie lamekatustest on kasutatud materjali, mis venib üsna varsti pärast valmimist välja nagu maikasärk pärast pesu, keset katuse pinda on voldid ja kortsud,” kirjeldas ta olukorda.

“Suuremal osal meie lamekatustest on kasutatud materjali, mis venib üsna varsti pärast valmimist välja nagu maikasärk pärast pesu, keset katuse pinda on voldid ja kortsud.”

Katuse Profide juht Hillar Peets

Kehtivat Eesti lamekatuste standardit EVS 920-5:2023 nimetas Peets kompromissiks, mis ei toimi. Standard loodi Soome eeskujul justkui tõkkena, mis peaks turult kõrvaldama madala kvaliteediga materjalid, aga kahjuks on tulemus tema hinnangul vastupidine. Sellest on saanud omamoodi lõks, kuhu projekteerijad ja ehitajad on kinni jäänud, arvates, et Eesti standardis kirjeldatu ongi piisav eesmärk, mille poole pürgida. “Madalas kvaliteedis ei saa süüdistada arhitekte ja ehitajaid, vaid süüdi ongi Eesti katuseehituse normid ise,” kinnitas ta.

Kolmkümmend aastat pole midagi muutunud

Katuse Profid teeb oma tööd Saksa katuseehituse reeglite järgi ja kasutab seal toodetud kõrgekvaliteedilisi materjale, sest ainult nii saavad nad ettevõtte juhi sõnul kliendile tagada kauakestva kvaliteetse katuse. Eesti lamekatuse standard jääb tunduvalt allapoole Saksamaa miinimumnõuetest. Kui näiteks Eestis paigaldatava bituumenmaterjali tugikanga mass on kuni 180 g/m², siis Saksamaal on see vähemalt 200 g/m²; kui siin peab kuumataluvus olema vähemalt 80 °C, siis Saksamaal 100 °C. “Need on vaid mõned näitajad, kuid määrava tähtsusega,” rõhutas Peets. Meil levinud materjalide membraan on õhuke, tugevust napib ning 80kraadine kuumataluvus on selgelt liiga madal. “Bituumen läheb vedelaks, liited ei püsi kinni, UV kaasabil tekivad mõrad. Katusekate näeb sageli välja nagu ämblikuvõrk,” kirjeldas ta. Kui temperatuur veelgi tõuseb, hakkab materjal mullitama.

Peetsi hinnangul on Eesti katuseehituses tehnoloogiliselt maha jäänud isegi mõnest vaesemast riigist, näiteks Ukrainast, Türgist või Albaaniast. Kesk-Euroopaga võrreldes ehitatakse Eestis sisuliselt ajutiste hoonete katuseid, mis on mõeldud kestma 15–20 aastat, kuigi hooned projekteeritakse 50 aastaks.

See tähendab, et hoone elukaare jooksul tuleb katust renoveerida kuni kolm korda. “Põhjus on lihtne. Kolmkümmend aastat on Eestis ehitatud katuseid sisuliselt sama hea tava järgi, ilma et midagi oluliselt oleks muutunud,” ei näinud Peets põhjust olukorraga leppida.

Peetsi hinnangul on Eesti katuseehituses tehnoloogiliselt maha jäänud isegi mõnest vaesemast riigist, näiteks Ukrainast, Türgist või Albaaniast.

Midagi muuta pole soovi

Kui Peets probleemidele tähelepanu pöörab, tunnistavad tema kinnitusel nende olemasolu enamasti nii arhitektid, ehitajad kui lõpptarbijad, aga kuna nõuete tõstmine tooks kaasa mõnevõrra kõrgemad hinnad ja vajaduse paigaldajaid koolitada, siis n-ö töörahu ja võimalikult odava ehitushinna säilitamise nimel midagi muuta ei taheta. Praegu kehtivast normist lähtuda on mugavam. Lõpptarbija maksab algselt madalama hinna hiljem aastate jooksul mitmekordselt kinni remondi ja renoveerimise kaudu, lisanduvad ebamugavus ja ajakulu. “Tegelikult on raske veenda ehitajat, kes on 30 aastat teinud asju ühtmoodi ja kellel pole tahtmist ega huvi midagi juurde õppida,” tunnistas Peets.

Samal ajal annab Katuse Profid oma töödele kuni 10-aastase garantii. “Meil on ligi 30-aastane lamekatuste ehituse kogemus, mille jooksul oleme oskusi ja teadmisi kogunud nii Eestis, Norras kui Saksamaal. Viimased 9 aastat oleme end pidevalt koolitanud otse tootjatehastes erinevates Euroopa riikides ja Saksamaal ning koolitame ka insenere ja arhitekte ning ettevõttesiseselt oma töötajaid. Meile meeldivad väljakutsed, teha asju teistmoodi ja ujuda vastuvoolu – keerulised objektid on meie kirg,” kinnitas ettevõtte juht.

Targem ja odavam on kohe õigesti ehitada

Katuse Profide tänane kogemus näitab, et paraku peab klient reeglina saama ise veenduda, et targem ja odavam oleks olnud kohe alguses kasutada materjale, mis kestavad mitte 15 aastat, vaid vähemalt kaks korda rohkem.

Katuse Profide poole pöördutakse reeglina alles siis, kui katust on korduvalt remonditud ja kinnisvara ähvardab muutuda kasutuskõlbmatuks. Isegi kui laes on juba veekahjustused, püütakse olukorda ka garantiiajal lahendada maalri abil. Seda teevad Peetsi sõnul ka arendajad ja ehitajad, kes ignoreerivad fakti, et pruun laik laes näitab otseselt, et katusetarindiga ei ole kõik korras.

Peets ennustas, et ka paljude tänaste uusarenduste puhul kulub lähemas tulevikus katuste, rõdude ja terrassidega seotud probleemide likvideerimiseks väga suuri summasid. “Halbu materjale kasutades ei saa tulemuseks olla kauakestev katus. Midagi silikooni ja tõrvapapiga odavalt parandada ka ei saa. Et asi korda teha, tuleb kogu lekkiv katus panna telgi alla, mis juba ise võib maksta sadu tuhandeid, seejärel vana materjali kihid üles võtta ja uutega asendada.”

Nii tulekski kvaliteetsete materjalide kasutamisele tähelepanu pöörata juba ehitusprotsessi alguses. Lähteülesandes peaks kirjas olema, kui pikaks ajaks hoonet ehitatakse. Heaks eeskujuks võiksid siin olla rahvusvaheliselt tunnustatud jätkusuutlikkuse sertifikaadid, mis hindavad ka materjalide eluiga, näiteks sakslaste DGNB (Deutsche Gesellschaft für Nachhaltiges Bauen), mille fookus on katusesüsteemide elutsükli kuludel ja hindamisel. Ühtlasi tähendab see, et ei vaadata ainult seda, kui roheline on materjal paigaldushetkel, vaid ka seda, mis saab sellest 50 aasta pärast. Sertifitseeritud hooned on Peetsi kinnitusel kõrgema turuväärtusega, väiksema jooksva kuluga ja tervislikuma sisekeskkonnaga ning investor saab neile soodsama intressiga laenu. Selleks, et kohe ehitamist planeerides arvestataks praegusest kõrgematele nõuetele vastavate materjalidega, läheb tema hinnangul veel aastaid ja ennekõike peavad selleks rangemaks muutuma ehitusnormid.

Laias laastus lähevad kvaliteetsed materjalid ja nende oskuslik paigaldus maksma umbes poolteist korda rohkem kui täna valdavalt Eestis kasutatavad materjalid ja paigaldus, aga Peetsi arvestuste kohaselt tasub see end kindlasti ära juba 20 aastaga.

Lisaks katusetööde teostamisele esindab Katuse Profid kahte Saksa ettevõtet: vedelplasti tootjat Triflex ja 165 aasta vanust pereettevõtet, katusesüsteemide tootjat Paul Bauder. Nii Triflexi vedelplastsüsteemidel kui Bauderi katusesüsteemidel on olemas kõik vajalikud sertifikaadid, mis aitavad kinnisvaraomanikel ja arendajatel taotleda ehitatavale kinnisvarale rahvusvaheliselt tunnustatud jätkusuutlikkuse sertifikaate, olgu selleks LEED (USA), BREEAM (Põhjamaad ja Inglismaa) või DGNB (Saksamaa). Nii LEED kui ka BREEAM sertifitseerimisel hinnatakse materjalide eluiga. Triflexi ja Bauderi süsteemide eluiga on vähemalt 25–40 aastat. See tähendab vähem remonditöid, väiksemat ressursikulu ja vähem jäätmeid hoone eluea jooksul.

Lähemalt saab Katuse Profide tegemistega tutvuda: katuseprofid.ee ja facebook.com/katuseprofid.ee