Uues koalitsioonileppes seisab punkt, mille kohaselt tuleks uued avalikud ehitised võimaluse korral rajada puidust. Kliimaministeeriumi ehituse asekantsleri Ivo Jaanisoo sõnul on koalitsiooni eesmärk soosida keskkonnasõbralike materjalide kasutamist ehituses ja seepärast on selline punkt ka leppes kirjas, ent seda ei peaks võtma kui teiste materjalide välistamist.

Loe samal teemal: siit, siit, siit ja siit.

“Kindlasti ei tähenda, see, et oleks keelatud ehituses muude materjalide kasutamine,  aga riik peab näitama kindlasti eeskuju, et täita meie ühiseid kliimaeesmärke,” selgitas Jaanisoo, kelle sõnul on puidu laialdasema ehituses kasutamise propageerimisele tähelepanu juhtinud mitmed teadlased.

Puitehituse eeliseid kliimamõju vaates on muuhulgas kirjeldanud hiljuti valminud Rohetiigri ehituse teekaart 2040. Vastuvõtmist ootab metsanduse arengukava (MAK2030), mille juhtkogu koosnes Eesti ja Soome kõrgkoolide teadlastest ja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikutest.

Puidupõhistel kestvustoodetel on metsanduse arengukava alusel kliimamuutuste seisukohast ülimalt oluline roll. Puitu kasutatakse arengukava hinnangul Eesti nüüdisarhitektuuris seni vähe ja selle kasutamist ehitistes ja insenertehnoloogilist arendamist tuleks senisest rohkem toetada.

Rajades silmapaistvaid näidisehitisi loodetakse arengukavas muuhulgas kummutada ka “kultuurilisi eelarvamusi suurte puitehitiste suhtes”.

Puitehitus teeb maailmas võidukäiku

“Kaasaegne puitehituse tehnoloogia teeb võidukäiku üle maailma,” ütles Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo. “Selles on oma roll ka Eesti metsatööstusel ja tehasemajade tootjatel, kuna me oleme Euroopas mahult suurim puitehituse eksportija, samuti osalesime Norras ehitushetkel maailma kõrgeima puithoone ehituses,” lisas ta.

“Viimastel aastatel on tänapäevane puitarhitektuur jõudnud ka Eestisse, selle headeks näideteks on Saue vallamaja, mitmed riigigümnaasiumi hoone ja spordihooned. Keskkonnamaja võiks saada Eesti puitehituse parimaks sümboliks arvestades selle arhitektuuri, funktsionaalsust ja asukohta,” kiitis Ivo Jaanisoo, kelle sõnul on riigil mõistlik näidata kliimasõbraliku, innovatiivse ja kõrge lisandväärtusega ehituse eeskuju.

Jaanisoo ei arva, et riik peaks tingimata ette kirjutama, milliseid materjale ehituses kasutada, aga puitehitus väärib tema hinnangul suuremat tuge.

“Puidul on ehitusmaterjalina mitmeid eeliseid, aga alati tuleb lähtuda põhimõttest – õige materjal õiges kohas,” märkis Ivo Jaanisoo. “Arvestades seda, et puitehitus on üle maailma olnud betooni ja terasetööstuse poolt pikalt pärsitud ning selle tehnoloogia on seljatanud kõik olulised ehitusfüüsikalised probleemid, siis on puidu esiletõstmine ehitusmaterjalina teatud ulatuses mõistlik,” lisas ta.

Jaanisoo hinnangul on see kliimasäästlik ja Eesti oma toormel põhinev tehnoloogia, mida tasub riigi huvides arendada.

Materjalide vastandamine ei vii eesmärgile lähemale

“See on selge, et puit ei saa kõikjal terast, betooni või muid ehitusmaterjale asendada. Näiteks hoonete vundamente on ikka mõtet betoonist rajada .paljusid taristuobjekte puidust hästi ehitada ei saa,” märkis Ivo Jaanisoo.

See, et vähemalt teatud osa ehituspuidust tuleks importida, ei ole tema hinnangul CO₂ jalajälje mõttes probleem.

“Puitehituse import üldiselt ei tõsta teiste materjalidega võrreldes CO₂ jalajälge, kuivõrd ka teised kandekonstruktsioonides kasutatavad materjalid nagu teras ja betoon on peaaegu täielikult impordil põhinevad materjalid,” selgitas Jaanisoo. “Puitkonstruktsioonid betoonist 5 korda kergemad ja võimaldavad vähendada vundamentide ehitamiseks vajalikku betoonimahtu, seega on puidul ka kaudne positiivne kliimamõju. “

Puit soosib Ivo Jaanisoo hinnangul muuhulgas ehituse tootlikkuse tõusu, kuna hoonemoodulid saab tänu nende kergusele kõrges valmiduses tehases valmis toota ja ehitusplatsile transportida. Tehase kontrollitud tingimustes saab tegutseda tõhusamalt, säästlikumalt ja vähendada jäätmete teket.

“Erinevate materjaliliikude vahel ei ole vaja vastandumist otsida,” märkis Jaanisoo. “Igal materjalil on kasulikke omadusi, mida kombineerides saavutame parima ehitatud keskkonna. Pikalt vaeslapse osas olnud puitarhitektuur vajab turule naasmiseks sarnast riigi tuge nagu mujal Euroopas.”