Liigu sisu juurde

Arhitekt kritiseerib valitsuse eesmärki ehitada kõik avalikud hooned puidust: “Seni on puidust ehitatud liiga vähe, aga nüüd ei peaks minema teise äärmusesse.”

Uues koalitsioonilepingus seisab punkt, et edaspidi peaksid kõik rajatavad avalikud hooned olema ehitatud eelistatult vaid puidust. Tunnustatud arhitekt Indrek Peil leiab, et see oleks paljude hoonete puhul ebamõistlik ja võib pigem ehitamise jalajälge suurendada.

„Ma arvan, et tuleohutusnõuete tõttu on seni puidust ehitatud liiga vähe, aga nüüd ei peaks minema teise äärmusesse,“ sõnas arhitekt Indrek Peil teemat kommenteerides.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

„Kõigil ehitusmaterjalidel on oma koht ja väga kurb, kui Eestis näiteks tellise- või betoonitööstus ära kaob. Tegelikult arhitektid määravad neid ehitusmaterjale vastavalt kasutuseale. Seda me õpetame ka oma tudengitele, et igal ehitusmaterjalil on oma koht, tuleb arvestada kasutusiga ja taaskasutust ja paljusid teisi tegureid,“ selgitas Peil.

„On räägitud ka sellest, et võiks ju näiteks panna Kalamajale nõude, et kõik uued hooned peaksid olema ehitatud puidust, aga seda ei hakka keegi tegema, see naerdakse lihtsalt välja.“

Riigi ehitiste kasutusiga peab Peili sõnul olema umbkaudu 100 aastat ja selle puhul ei ole materjal küll kuigi tähtis, ent puit kostab siiski läbi ja ka tuleohu probleeme pole tänaseni suudetud täielikult lahendada.
Üheks proleemiks puitehitiste kohustuslikus korras ehitamisele võib osutuda ka materjalinappus, sest juba praegu ei pruugi isegi väikeehitajale piisaval määral saada olla.

„Me ehitame praegu iseendale ja kohalikul suurel puitmaterjali tootjal pole müüa 150×150 prussi,“ tõi Indrek Peil näite.

„Ma olen tegelikult ikka looduseinimene ja see on ikka räige, mis on 2014. aastast alates tehtud. Räägiti, et mets on valmis ja tuleb maha võtta ja eks me siis natuke uskusime kah seda juttu. Aga ma arvan, et sellega on liiale mindud. Ja nüüd on nii, et kui sa lõpuks tahad saada seda vana palki või suure ristlõikega puitu, siis on nii, et mine või looduskaitseala kallale,“ lisas Peil, kelle hinnangul on ühe korraga kogu küpse metsa maha võtmisega metsatööstus endale ise jalga tulistanud.

Parima lõpptulemuse ja väikseima jalajäljega ehitamine kombineerib Indrek Peili sõnul optimaalselt erinevaid ehitusmaterjale, kuigi puitu tuleks senisest rohkem kasutada.

„See on õige, et võiks puidust kolmandiku võrra rohkem ehitada. Aga seda, et riik nüüd ainult puidust ehitaks — ma arvan, et see on koalitsioonilepingusse kiiruga pandud. Mina toetaks seda, et Eestis jääks nii puit, betoon kui tellis valikusse alles, sest see tekitab kõige suurema jalajälje, kui me peame hakkama neid materjale kusagilt importima.“

Peili tuntumad tööd on Okupatsioonide Muuseum Tallinnas (koos Siiri Vallneri, Tomomi Hayashiga), Tartu Ülikooli Narva Kolledž (koos Siiri Vallneri ja Katrin Kooviga), Villa Lokaator Paldiskis (koos Siiri Vallneriga), Lotte lasteaed Tartus (koos Siiri Vallneriga) ja Viimsi Artium (koos Siiri Vallneri, Ko Ai, Kristel Niisukese, Ivo-Martin Veelma, Arseniy Kukuškini, Allan Pitsiga).

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kogemus loeb

Eesti Rahva Muuseumi ja Raadi mõisapargi vahetusse lähedusse oleme ehitamas uut kaheksa kortermajaga elamukvartalit Raadiraja. Lisainfo: raadiraja.ee.

Ehitustrust on asjatundlik partner ja toetab Teid ehitusettevõtmistes.

  • Ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine
  • Projekteerimis- ja ehitustöövõtt
  • Hoonete ehitus
  • Kinnisvaraarendus
Tutvuge tehtud töödega