Liigu sisu juurde

Puitmajatootjate liit: puidust ehitamise suurendamine ei peaks olema omaette eesmärk

Eestis puuduvad seni nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasanditel puitehituse strateegiad, mis arenenud Euroopa riikides olemas on.Foto: Pixabay

Eesti Puitmajaliidu tegevjuhi Annika Kadaja hinnangul on mõistlik, et koalitsioonilepingusse on sisse kirjutatud nõue, mille kohaselt peavad uued avalikud hooned ehitussektori jalajälje vähendamiseks olema ehitatud eelistatult puidust, aga praegu on puudu reaalne plaan ja arengukava.

Loe samal teemal siit ja siit.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Eesti sammud riigina on Kadaja sõnul olnud päriselt keskkonnasäästlikuma ehituseni jõudmiseks tagasihoidlikud, võrreldes eesrindlike Euroopa riikidega, nagu Rootsi, Soome, Taani, Saksamaa või Prantsusmaa. Kui Rootsis ja Soomes on aastaid olemas olnud kohaliku omavalitsuse tasanditel puitehituse strateegiad ning äsja valmis ka Saksamaal riiklik strateegia, siis Eestis need puuduvad.

“Ega puidust ehitamise suurendamine ei peaks olema omaette eesmärk vaid asja iva on ikka keskkond korda teha – vähendada ehitussektori heitmeid ning tänaste praktikate juures ei ole puidule alternatiive,” ütles Kadaja.

Tema hinnangul on Rohetiiger valmis saanud väga ambitsioonika, ent realistliku ehituse teekaardi madalsüsiniku ehituseks, millest on mõned mõtted ka koalitsioonilepingusse jõudnud.

“Ootame pikisilmi riigilt ambitsioonikamat tegevuskava, tähtaegade, mõõdikutega ja eelarvega. Väikse riigina oleks meil mitmeid eeliseid saada Euroopa nutikaimaks ehitussektori jalajälje vähendamises, kui vaid riiklik seadusandlus seda soodustaks ja survestaks,” märkis Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kadaja.

“Mis puudutab puidust ehitamist, siis puit on ennast tõestanud nii süsiniku ladestajana aga ka materjalina, mis võimaldab ehituses muutusi läbi viia – sealhulgas tõsta ehitussektori tootlikkust ning lisandväärtust,” lisas Kadaja.

Industrialiseerimine aitab ressursse säästa

Puidust ehitamine võimaldab Kadaja hinnangul aina enam industrialiseerida ehitusprotsesse. “See omakorda on tee ressursisäästlikuma ehituse suunas, võimaldades läbi viia “kardetud” digi-ja rohepööret ehituses.”

Puitmajade tootmine AS Harmet tehases. Foto: Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

See, et koalitsioonilepingusse on jõudnud puidust ehitamine ja süsiniku jalajälje arvutamise kohustus, on Annika Kadaja arvates äärmiselt olulised punktid muudatusteks ehitussektoriks.

“See on väga otsene signaal, et riik soovib oluliselt vähendada ehitatud keskkonna jalajälge ning riik ise peab olema ise selle musternäide.”

Eeskuju näidates toetab see Kadaja hinnangul mitmekülgselt ka Eesti majandust. Lisaks sellele, et kohalikud ettevõtted saavad tööd ja maksuraha jääb Eestisse, aitab see tagant tõugata ja ehitussektori teadus- ja arendustegevust.

“Seeläbi saaks kasvatada ehitussektori ekspordieeliseid – võimaldades piloteerida Eestis uusi lahendusi, saame toetuda referentsidele ja kogemuslugudele, mida muu maailmaga jagada ja omakorda saadud know-how’d eksportida,” märkis Kadaja.

Nutikas ehitamine eeldab teistmoodi lähenemist

“Juba täna on paljud Eesti gümnaasiumid ja lasteaiad projekteeritud puidule. Tahaksin eriti esile tõsta lasteaedu, mille projektid on võimaldanud näidata tehaselise tootmise suurimaid tugevusi: kiirust, kvaliteeti aga ka optimaalset ressursikasutust,” kiitis Kadaja.

Tema hinnangul eeldab tehaseline tootmine projektides ka teistmoodi lähenemist — rohkem läbimõtlemist ja detailide projekteerimist.

“Kui algusest peale on mõlemapoolsed vajadused teada, siis on meie hinnangul puidust ehitamine ainuõige suund ning ka täiesti saavutatav.”

Uute hoonete rajamise asemel tasub kaaluda vanade renoveerimist

RMK nõukogu esimehe Randel Läntsi hinnangul on näiteks visioonidokumenti “Ehituse pikk vaade 2035” silmas pidades põhjendatav ka koalitsioonilepingusse kirjutatud avalike puithoonete rajamise siht.

“Avaliku sektori roll on olla teenäitajaks. Kaasaegne tehnoloogia aitab puitehitusele kaasa, viimane on aga taastuv ressurss,” selgitas Länts, kelle sõnul tuleks esmalt siiski kaaluda, kas uute ehitiste asemel poleks mõistlikum olemasolevaid renoveerida ja kaasajastada.

RMK nõukogu esimees Randel Länts.Foto: Elmo Riig / Sakala / Scanpix

“Aalto ülikooli arhitektuuriosakonna ressursitõhusa ehituse professor Matti Kuittinen järjestas mullu aprillis  toimunud konverentsil “Jätkusuutlik Eesti ehitus” avaliku sektori ülesande järgnevalt: kasutada olemasolevaid pindasid, renoveerida olemasolevad pinnad, rekonstrueerida olemasolevad hooned ja alles siis mõelda uute ehitamisele,” kirjeldas Randel Länts.

“Kokkuvõtvalt on avaliku sektori suund eelistada puidust rajatisi minu hinnangul õige, aga enne seda peaks aga kaaluma uute ehitiste rajamist tervikuna. Kliimaneutraalsuse seisukohalt on kindlasti oluline vaadelda kogu ehitussektori sisendmaterjali taaskasutatavust ja ringlusse tagasi andmist.”

Ehituse pikk vaade 2035

Euroopa Komisjoni andmetel toodab just ehitussektor enam kui 35% kasvuhoonegaasidest, ka kodumaise statistika kohaselt on ehitussektor suuruselt teine kasvuhoonegaaside emiteerija.

2021. aasta kevadel kiitis valitsus heaks visioondokumendi “Ehituse pikk vaade 2035”, millest peaks saama ehitusvaldkonna suunanäitaja, et jõuda keskkonnasäästliku, kvaliteetse, kiire ja nutika ehitustegevuseni. Õigemini peaks liikumine õiges suunas käima juba praegu.

Dokumendi allkirjastajate hulka kuuluvad ehitusvaldkonna ettevõtete, kohalike omavalitsuste, riigi ja kõrgkoolide esindajad, kes võtsid vastutuse valminud arenguplaan ka ellu viia. Tulemuseks peaks plaani kohaselt olema Eesti ehitusettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kasv, stabiilsem ehitussektor ja valdkonna ettevõtete tootlikkuse järjepidev tõus.

“Ehituse pikk vaade 2035” hõlmab endas seitset suurt sammu kvaliteetsema elukeskkonna ja tõhusama ehitusvaldkonna saavutamiseks. Riik peaks visiooni kohaselt olema teenäitajaks erasektorile, luues seeläbi aluse struktuurseteks muutusteks ja tagades koostöö erinevate osapoolte vahel.

Ehitusvaldkonna seitse suurt sammu.Foto: MKM / Ehituse pikk vaade 2035

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.