Liigu sisu juurde

Kliimaministeeriumi asekantsler põhjendab ehitusmaterjalide tootjaid tabavat hinnatõusu sooviga suruda linnalähedased karjäärid väiksemale alale

Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar.Foto: Postimees/Scanpix

Kliimaministeeriumis küpseb plaan kergitada riigi maadel kaevandavate ettevõtete renti edaspidi kuni 50% aastas, mille tulemusena kasvavad eelkõige Tallinna lähistel asuvate maardlate üürimaksed kümneid kordi. Plaanide kohaselt juba nelja kuu pärast kehtima hakkavat korda selgitab kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar.

Ehitusmaterjali tootjad on häiritud, et kevadel kokku lepitud kümneprotsendiline hinnatõusu lagi nüüd äkitselt oluliselt suuremaks osutus, kardetakse ettevõtete pankrotte ja ehitusmaterjalide tohutut hinnatõusu. Kas ministeerium on arvestanud asjaoluga, et plaanitava seadusemuudatusega muutuvad teatud piirkondades liiv, kruus, killustik ja teised ehituses kasutatavad maavarad oluliselt kallimaks?

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Eelnõukohane muudatus sisaldab ennekõike ikkagi üleminekusätet, mis aitab ehitusmaterjali tootjatel paremini kohaneda juba varem riigikogus vastu võetud seadusest tuleneva ja 2024. aasta alguses rakenduva maarendi tasude tõusuga osadele, kallimatel maadel tegutsevatele, kaevandajatele. Seega vajab klaarimist, et hinnatõusu ei põhjusta kliimaministeeriumi maapõueseaduse eelnõu, vaid see kaasneb varasemalt vastu võetud maamaksuseaduse ja maa hindamise seadusega. Seega maapõueseaduse eelnõu on eelnevaid seaduseid rakendav, mitte uusi hinnatõuse sätestav eelnõu. Nüüd, kui ministeerium sai teadlikuks muudatusega kaasnevatest ohtudest, siis sellele ka reageerisime, kas siis huvigruppidega küsimust arutades või seaduseelnõu üle vaadates.

Sellel konkreetsel kasutustasu eelnõul on aga ka teine külg, mis suunab maakasutajaid oma maakasutust üle vaatama ja kaevandatud maad korrastama juba varem. See loob väärtust ka kohalikele kogukondadele, kes kaevandatud maaga kokku puutuvad ning parandab üldist ühiskonna vastuvõtlikkust kaevandustegevusele. Paralleelselt oleme valmis sektoriga üheskoos arutama, kas kaevandusmaade korrastamise ja tagastamise protseduuri saaks ja oleks võimalik muuta ettevõtetele kiiremaks ja sujuvamaks.

Ehitusmaterjali tootjate liidu esindaja sõnul saavutati kevadel ministeeriumiga kokkulepe kümneprotsendilise hinnatõusu lae osas, aga lõplikusse eelnõusse tekkinud versioon, et hind tõuseb igal aastal kuni 50 protsenti, võeti vastu igasuguse kaasamiseta. Kuidas ministeerium seda väidet kommenteerib?

Ministeerium analüüsis erinevate üleminekusätete alternatiive. Kõnealune kümneprotsendiline tõus oleks sisuliselt tähendanud probleemi edasi lükkamist üleminekuperioodi lõppu, pärast mida oleks ettevõtteid tabanud drastilisematel juhtudel kuni 30kordne maarendi hinnahüpe ühe aasta jooksul. See ei oleks olnud probleemile sisuline lahendus, vaid probleemi lükkamine tulevikku.

Mööname, et eelnõukohase muudatuse kooskõlastamiseks aeg on lühike, aga reageerimiseks siiski piisav. Seda on ka eelnõust mõjutatud liitude esindajad juba teinud. Ühtlasi juhin tähelepanu, et Kliimaministeeriumi ülesanded täpsustusid 1. septembril jõustunud määrusega ning eelnõu saadeti kooskõlastusringile 4. septembril.

Kas ministeerium on arvestanud võimalusega, et Harjumaal kaevandamise hindade olulise tõstmisega suurendatakse materjalide transportimist Tallinna ehituste jaoks kaugemalt, mis omakorda suurendab liiklusest tingitud õhusaastet?

Oleme teadlikud, et eelnõu rakenduslik mõju on suurem linnades ja selle ümbruses toimetavatele kaevandajatele, samas olid 2001. aastast muutumatuna püsinud maarendi hinnad anomaalsed, mis ei motiveerinud mitte kuidagi kaevandusettevõtjaid tegutsema väiksemal territooriumil ning korrastama kiiremini väljakaevandatud alasid. Väljapakutud üleminekusäte annab piisava aja, et kaevandusettevõtjad saaksid üle vaadata oma maa korrastamise plaanid ning optimeerida tegutsemist väiksemal territooriumil.

Kas ja kuidas mõjutab plaanitav hinnatõus ministeeriumi hinnangul suurte taristuobjektide ehitamist, nagu näiteks Rail Baltica?

Kindlasti tekib eelnõukohase seaduse vastuvõtmisel mõningane mõju suurte taristuobjektide rajamisele. See sõltub palju sellest, kas ehitusmaterjale soovitakse selleks tarnida Põhja-Eestist või Lõuna-Eestist. Põhja-Eesti materjalide hind on kallim võrreldes Lõuna-Eestiga. Seega mõju Ülemiste terminali ehitusele on Pärnu terminalist suurem. Ehitusmaterjalide puhul peabki arvestama logistika eripärasid, sest geoloogilistel põhjustel ei ole meil maavara ühtlaselt üle Eesti jaotunud, vaid asub seal, kuhu ta on tekkinud geoloogilises ajas..

Ehitusleht rääkis Tallinna piiril liiva kaevandava Silikaadi esindajaga, kelle sõnul suureneks nende renditasu leevendusmeetmeteta alates järgmisest aastast koguni 60 korda. Kas see väide on tõene või on tegu liialdusega?

Just ja see ongi probleem, mida kliimaministeeriumi väljatöötatud eelnõu lahendada aitab.

Kui maapõueseaduse eelnõukohane seadus 2024. aasta 1. jaanuarist ei rakendu ja muutub vaid maa maksustamishind, siis Männiku liivakarjäär katastriüksusel 71801:001:0182 tõuseb kaevandamise tasu 4945 eurolt 305 760 eurole. Eelnõus välja pakutud üleminekusätte jõustumisel oleks tasu 2025. aastal ligikaudu 7500 eurot.

AS Silikaat tegutseb Tallinna linna piirkonnas ja sellest tulenevalt on nende maakasutuse hind võrreldes teiste maa kasutajatega kõrgem. Mõistagi saavad nende välja öeldud numbrid olla ainult prognoosid, kuna maakasutust mõjutav maamaksustamishind vaadatakse üle 2026. aastal.

Ehitusmaterjali tootjate liit ütleb, et on 10% hinnatõusu ülempiiri eest võitlemiseks valmis ka kohtusse pöörduma. Kas ministeerium on selle võimalusega arvestanud?

Veelkord – kliimaministeeriumi eelnõu on vastutulek ehitusmaterjali tootjatele, et ära hoida eelmises küsimuses toodud hüppeline hinnatõus.

Oleme sellest teadlikud, kuid nagu algselt välja sai toodud, siis meie rakendame kõigest eelnevalt vastu võetud seaduseid (so maamaksuseadus ja maa hindamise seadus). Selleks, et nende seaduste mõjud oleks kaevandajatele leebemad, selleks pakume ka kaheksaaastast üleminekut, millega rakendame maksustamishinda järk-järgult, et reguleerida maksutõusust tekkivat hinnasurvet.

Kui suur on tõenäosus, et ministeerium hinnatõusu plaanist loobub või pakub välja kompromissettepaneku ettevõtjatele?

Ministeeriumi eesmärgiks on eelnõukohase seaduse vastu võtmine 2024. aasta 1. jaanuarist. Seega vastuvõetav seadus vormistatakse lõplikult selle aja sees ja plaan on kooskõlastamisele saadetud eelnõuga edasi minna.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.