Liigu sisu juurde

Ehitusmaterjalide tootjate liidu juht süüdistab kliimaministeeriumit kokkuleppe murdmises

Ehitusmaterjali tootjate hinnangul on Kliimaministeerium algatanud samaaegselt mitmeid eelnõusid, mis kõik kokkuvõttes ehitusmaterjalide tootmist ja ehitamist ühel või teisel moel kallimaks muudavad. Foto: Kristjan Teedema / Scanpix

Ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevjuht Marina Vaganova on valmis kohtus võitlema kliimaministeeriumis valmiva eelnõu vastu, mis kergitaks riigi maadel kaevandavate ettevõtete renti edaspidi kuni 50% aastas ja mille tulemusena kasvaksid eelkõige Tallinna lähistel asuvate maardlate üürimaksed kümneid kordi.

Vaganova sõnul võib plaanitav hinnatõus endaga lõppkokkuvõttes kaasa tuua ettevõtete pankrotilaine ja ehitamise märkimisväärse kallinemise.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

“Osade materjalitootjate jaoks tähendab see, et on jälle vaja üks väga raske otsus teha ja hinda tõsta, kuna omahind tõuseb,” ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Marina Vaganova.

“Omahinna kallinemine puudutaks eelkõige suuremaid esmase toorme tootjaid, ehk selle mõju oleks suur. Esmane toore on ka alusmaterjal, mis leiab ehituses kasutust põhimõtteliselt kõikidel tasanditel. Ehk, kui kallineb liiv, kruus või killustik, tõusevad ka ehituse sisendhinnad.”

Maa kasutamise tasu plaanib riik praegusega võrreldes tõsta igal aastal 50 protsenti ja selline tõus jätkuks kuni maa hinnastamise väärtuse saavutamiseni. Seal, kus maa on hinnatud odavamaks, saabub hinnalagi varem, kuid mõnel pool tõuseks maa hind kuni 2032. aastani.

“Probleem ei ole selles, et maarent tõuseb. Probleem on selles, et kohati tõuseks see võrreldes praegusega väga palju — kohati mitukümmend korda — ja tõus oleks äärmiselt ebaühtlane,” selgitas Vaganova.

Samaväärsete toote turuhinnad ei sõltu asukohast samaväärselt — näiteks killustiku hind ei erine Harjumaal Lõuna-Eesti killustiku hinnast kordades, vaid kümnetes protsentides. Seepärast ei saa maarendi nii suurt tõusu toote hinda sisse kirjutada ja see hakkab Vaganova hinnangul mõjutama turudünaamikat. “Oleks siis sellel mingi positiivne efekt, aga ei ole,” märkis ta.

“Lokaalselt kõrgem hind tähendab, et kaugemalt vedamine on soodsam, see suurendab näiteks liikluskoormust ja kõiki sellega kaasnevaid negatiivseid efekte, sealhulgas ka õnnetusi kuni surmadeni välja. Kas see on eesmärk?” küsis Marina Vaganova.

Vaganova sõnul on ehitusmaterjale alati mõistlik kaevandada ja toota tarbimiskohale võimalikult lähedal. “See on suund kuhu tuleks liikuda, mitte vastupidi,” lausus ta. “Peab arvestama, et suuremate tõmbekeskuste ümbruses on objektiivne vajadus materjali järele oluliselt suurem kui mujal ja seetõttu on kavandatava regulatsiooni mõju lausaline.”

“Harjumaal ongi maa kallim,” tõdes Vaganova. “Mis on arusaadav, aga kõik muu on ka kallim, näiteks tööjõukulud, mis on väga suur osa hinnastamise komponendist.”

Taristuehitus saab hinnatõusuga enim pihta

Kõige rohkem hakkab plaanitav hinnatõus Vaganova hinnangul mõjutama taristuehitust, kus killustiku, liiva ja kruusa osakaal ehitusmaksumuses on kõige suurem.

“Mitte keegi ehitajatest pole praegu sellise hinnatõusuga arvestanud,” tõdes Vaganova, kelle sõnul on kliimaministeerium algatanud samaaegselt veel ka teisi eelnõusid, mis kõik kokkuvõttes ehitusmaterjalide tootmist ja ehitamist ühel või teisel moel kallimaks muudavad. “Lisaks maarendi hinnatõusule on veel maapõue seaduse muutmise eelnõu, on keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise eelnõu. Meil ei ole enam kuhugi taganeda,” märkis ta.

Loastamisprotsessi jäikuse ja ebakindluse tõttu on Vaganova sõnul ettevõtjal vaja võtta kogu kaevandamiseks vajaminev maa kohe rendile, mitte piirduda sellega, mis igapäevaselt jooksvalt vaja oleks. Seega kujunevad makstavad summad väga suurteks.

“Võib öelda, et riik muudab praegu ühepoolselt poolepealt põhimõttelisi reegleid. Mõistame, et maa väärtus on tõusnud ja see ongi eri piirkondades erinev aga sel juhul tuleb uuesti rahulikult maarendi määramise alused läbi arutada ja kokku leppida, või maa rendile andmine ja võtmine ümber korraldada,” kirjeldas Vaganova, kelle hinnangul peaksid eelminetatud tegevused olema eesmärgipärased, kuid praegu nad seda ei ole.

Ministeeriumi plaan võib käivitada pankrotilaine

Eestis on kõikidel kaevandajatel kohustus korrastada alasid jooksvalt ja Marina Vaganova sõnul reeglina seda ka tehakse.

“Plaanitud muudatuste tulemusena saab riik endale auhinnaks pankrotistunud kaevandusettevõtted, kes ei suuda oma hallatavaid alasid enam korrastada. Pärast ei soovi keegi seal enam kaevandada, hiljem näiteks kaevandamisluba võõrandada või kuidagi muul moel sinna asuda,” märkis ta.

“Plaanitud muudatuste tulemusena saab riik endale auhinnaks pankrotistunud kaevandusettevõtted.”

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Marina Vaganova

“Markantseks teeb loo see, et keskkonnaministeeriumiga saime me kokkuleppele kevadel, kui tollane keskkonnaministeerium ja maa-ameti esindajad istusid ühise laua taga erialaliitudega, kus olid esindatud veel ka Eesti Turbaliit kui Eesti Mäetööstusettevõtete Liit. Saime kokkuleppele, et me räägime edaspidi kümneprotsendilisest hinnatõusust aastas, mis oli kõigile vastuvõetav ja arusaadav.”

Kümmet protsenti nõuti Vaganova selgitusel hinnatõusu laeks seetõttu, et selline on ka maamaksu aastase tõusu piirmäär, mille riik on ise kehtestanud. Tema sõnul ei küsita midagi rohkemat, kui võrdset kohtlemist.

“Nii nagu seadus ütleb, et kui maa maksustamisperioodi maamaksu summa on vähemalt 10 protsenti suurem eelmise maksustamisperioodi maksusummast, siis suureneb maksusumma 10 protsenti, mitte rohkem,” selgitas Vaganova.

Vaganova teada pidi eelnõu minema valitsusse kümneprotsendilise hinnatõusu laega, aga enne suvepuhkusi venitati ja kui suvepuhkuselt tagasi tulles tegid erialaliidud järelepärimise, saadi vastuseks, et nüüd minnakse edasi 50protsendilise hinnatõusuga. “Ja seal ei olnud enam mitte mingisugust kaasamist,” nentis ta. “Ilmselgelt me oleme väga nördinud. Me oleme hetkel tegelikult olukorras, kus riik on jätnud 20 aastat oma töö tegemata ja meie peame selle nüüd üleöö kinni maksma.”

Selliste muudatuste tegemisel tuleks Vaganova hinnangul kaasata mõjutatud sektorite eksperte, kes saaksid anda ka oma sisendi enne otsuste langetamist. “Tegelikult ei ole keegi numbreid kokku löönud, aga ministeerium teadis suurepäraselt, mida see hinnatõus võib kaasa tuua, sest me kevadel rääkisime sellest.”

Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ütles Ehituslehele, et ministeerium analüüsis erinevate üleminekusätete alternatiive. “Kõnealune kümneprotsendiline tõus oleks sisuliselt tähendanud probleemi edasi lükkamist üleminekuperioodi lõppu, pärast mida oleks ettevõtteid tabanud drastilisematel juhtudel kuni 30kordne maarendi hinnahüpe ühe aasta jooksul,” selgitas ta. “See ei oleks olnud probleemile sisuline lahendus, vaid probleemi lükkamine tulevikku.”

Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsleri Timo Tatari pikemaid selgitusi saad lugeda siit.

Ehitusmaterjalide tootjad ei välista Vaganova sõnul ka võimalust, et oma õiguste kaitsmiseks tuleb kohtusse pöörduda. “Saame pöörduda õiguskantsleri poole ja küsida tema arvamust,” lausus ta. “Korra on see juba varem õnnestunud maavara kaevandamisõiguse tasude puhul, mida plaaniti samuti erakorraliselt väga kõrgeks tõsta. Siis pööras riigikogu valitsuse vastava otsuse tagasi. Muidugi väga loodame, et saame naasta oma esialgse kokkuleppe juurde ilma kohtuteed jalge alla võtmata.”

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.