Liigu sisu juurde

Ehitusmaterjali tootja nimetab valitsuse kava maa renti kergitada katastroofiliseks ja lubab hinnatõusu

Silikaadi Männiku karjäär.Foto: Postimees/Scanpix

Tallinna külje all Saku-Männiku liivamaardlas 400 hektaril ehitus- ja täiteliiva kaevandava ja väärindava Silikaadi jaoks tähendab valitsuse plaan tõsta kaevandustelt kogutavat renditasu, et uuel aastal peaks ettevõte maksma riigile maa kasutamise eest 50 protsenti rohkem.

Kuna Silikaat asub kõrge kinnisvara hinnaga Tallinna serval ja uus kord on seotud maa väärtusega, siis nende jaoks on hinnatõus üks kõrgemaid.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

“Nii absurdset muudatust oma tegevusajaloost ei mäletagi,” nentis Silikaadi müügijuht Anton Lehtla. “Rendime liivakaevanduse maad riigilt. Kui planeeritud hinnalagi läheb Riigikogus sellisel kujul läbi, siis tõuseks isegi praeguste leevendusmeetmete rakendamisel meie maarenditasu katastroofiliselt.”

Lehtla kinnitas, et kui maa rent igal aastal 50 protsendi võrra kasvab, siis on ettevõte sunnitud ka ühel hetkel hinda tõstma.

Ehitusleht arvutas, kui palju rendihind lõpptoote hinda mõjutab. Silikaadi majandusaasta aruandest selgub, et maa eest makstav tasu ei saa järgmisel aastal toote müügihinda veel oluliselt mõjutada, sest see komponent moodustas kliendilt küsitavast hinnast 0,7 protsenti.

Ettevõte müüs 2022. aastal liiva ligi kolme miljoni euro eest, täna maksab ettevõte liivamaardla eest riigile renti ligikaudu 23 000 eurot aastas.

Eelnõu kinnitamisel kasvaks järgmisel aastal summa 35 000 euroni. Kui Silikaadi liivamüügi käive jääb samasse suurusjärku, siis järgmisel aastal kuluks veidi üle ühe protsent toote müügist saadud rahast maarendi eest tasumiseks.

Kui täna tuleb Silikaadis soodsaima liiva tonni eest tasuda 3,60 eurot (käibemaksuta hind), siis uuel aastal võiks rendi hinna tõusule viidates seda kergitada ühe sendi võrra.

Lehtla möönis, et esialgu on hinnatõusu mõju tagasihoidlik, aga kuna rent kasvab eksponentsiaalselt, siis mõne aasta jooksul muutub maa rent ettevõtte suurimaks kuluallikaks. Rent saavutab lae aastal 2032, kui Silikaat peaks maksma riigile tänase 23 000 euro asemel 710 000 eurot aastas. Kasv on enam kui 30kordne.

See kulu lisaks tänaste mahtude juures toote lõpphinnale juba enam kui 20 protsenti. Suure taristuobjekti ehituse, kus kulub sadu tuhandeid tonne liiva, muudab see kuuekohalise summa võrra kallimaks.

Lehtla sõnul on liiva hinnal ka suur mõju teede korrashoiule ning kohalikule betoonitööstusele.

“Paljud riiklikult strateegiliselt olulised objektid ning ehitusprojektid jääksid kahjuks üldse seisma,” lausus ta. “Hindame, et ehitusmaterjalide hinnad kerkivad lakke ja ehitusturg lüüakse paraku korralikult uppi. Erialaliidud ja ettevõtted on valitsusega sel teemal aktiivses suhtluses olnud alates maikuust ja pakkunud konstruktiivseid lahendusi, kuid see on seni jäänud kahjuks pigem ühepoolseks.”

Tööstusharu esindajad ja erialaliidud peavad Lehtla sõnul vajalikuks täiendavaks meetmeks kehtestada aastasele renditasu tõusule kümneprotsendiline lagi. See aitaks vähendada renditasu tõusu mõju neile, kes tegutsevad Tallinna ja Harjumaa piirkonnas, kus maa maksustamishinna tõus oli kõige teravam.

Tallinna ehitusobjektid jäävad hätta

Lehtla rääkis, et liiva hind ei erine oluliselt Eesti piires, küll aga erinevad juba praegu ettevõtjate sisendkulud sõltuvalt asukohast. “Rendihinna tõus plaanitud kujul suurendaks veelgi ettevõtjate ebavõrdset positsiooni,” lausus ta. “Silikaadi renditasud suureneksid mõne aastaga kohati ligi kuuekordselt, samas kui kaugemal asuvate kaevandusmaade renditasud kohati mõnevõrra langeksid.”

Lehtla sõnul pole liiva võimalik mõistlike kuludega väljaspoole maakonnapiire transportida, liiva transport muutub majanduslikult ja keskkonna aspektist ebamõistlikuks juba alates 50 kilomeetri kauguselt objektist. See tähendab, et näiteks Tallinnas ja Harjumaal ehitusel kasutatav liiv tuleb kaevandada Harjumaal ning seda ei saa tuua kaugematest maardlatest.

Kui Maapõueseaduse muudatus sellisel kujul vastu võetakse, tähendaks see Lehtla hinnangul sisuliselt seda, et Tallinnas, Eesti aktiivseima ehitusega piirkonna külje all suletakse toimiv liivakarjäär ning hakatakse liiva vedama 50 kilomeetri kauguselt Kuusalu maardlast.

“Arvestades, et uute karjääride avamine on täna väga raske ja aeganõudev protsess, siis oleme peatselt olukorras, kus pealinna ehitus jääb liivapuuduse tõttu hätta,” märkis Anton Lehtla.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.