Tallinna linnavalitsus teatas sel nädalal, et planeeringute menetlusprotsessi kiirendamiseks astutud sammud on hakanud mõjuma, kuid Ehituslehe küsitlusele vastanud arendajad seda veel ei koge.

Linnavalituse pressiteates seisis, et võrreldes eelmise aasta esimese kolme kuuga on tänavu jõutud rohkem teha detailplaneeringute menetluse lõppfaasi otsuseid (vastuvõtmine ja kehtestamine). 2024. aasta esimeses kvartalis on Tallinna linnvalitsus teinud otsused 11 detailplaneeringu osas, aga möödunud aastal samal perioodil tehti otsus viie detailplaneeringu osas.

Linnavalitsus kinnitas, et detailplaneeringute algatamist on lihtsustatud ning korrastatud planeeringute registri statistikat, et saada parem ülevaade menetluste hetkeseisust ja protsessi kitsaskohtadest.

Ehitusleht küsis arendajatelt, kas nemad tajuvad, et protsess on kiiremaks muutunud.

Arco Vara: protsess peaks olema läbipaistvam

Arco Vara juht Miko Niinemäe lausus, et tema olulist muutust ei ole protsessis tundnud, kui välja arvata linnaplaneerimise ameti huvi kohtumisteks, kus probleemseid teemasid arutatakse. “Siiski on seni protsessi transparentsus väga madal, kuid tuleb arvesse võtta, et muutused linnavalitsuses aeglustavad ka muudatuste läbiviimist linnaplaneerimise ametis,” leidis ta.

Niinemäe lisas vastusele dokumendi, mis on loodud detailplaneeringu protsessi selgitamiseks.

“Kuigi antud skeem on kena, siis tuleks teha tööd, et ka praktikasse antud protsess sellisena jõuaks,” sõnas Niinemäe. “Oluliseks aeglustajaks protsessis on ametnike nõutav detailplaneeringu täpsus.” Ta meelest nõuatakse justkui ehitusprojekti olemasolu enne detailplaneeringut.

Olukorda saaks Niinemäe meelest parandada, kui ametnike ametijuhend reguleeriks väga selgelt nõutavate tööde mahu. Niinemäe meelest sõltub praegu väga palju arendajale esitatavatest nõuetest sellest, milline konkreetne ametnik parasjagu asja menetleb.

Bonava: edasiminekut planeeringute menetluskiiruses kinnitada ei saa

“Tunnetame linnavõimu soovi arendada head linnaruumi ja näeme tahet detailplaneeringute menetluse protsessi paremaks muuta, kuid reaalselt mõõdetavat edasiminekut meie planeeringute menetluskiiruses me kahjuks veel kinnitada ei saa,” lausus Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm.

Soorm nentis, et mõistetavalt võtab selliste süsteemide muutmine aega, enne kui reaalses töös mingi märgatav muutus toimub. “Menetlusprotsessi parendamiseks oleme oma mõtted läbi Eesti Kinnisvarafirmade Liidu esitanud ja loodame, et linnavalitsus ka nendega arvestab,” sõnas ta.

Invego: muudatusi vara veel hinnata

Invego juhatuse liige Martin Tamme nentis, et nende projektide osas on hetkel veel varavõitu hinnanguid anda, kas asjaajamine on päriselt kiirenenud või mitte. “Me pole praegu ühtegi menetlust algatanud ja seetõttu kogemus puudub, kas algatamine on nüüd lihtsam või mitte,” lausus ta. “Meie käimasolevate detailplaneeringute menetluste pinnalt ei saa ka veel järeldusi teha, sest praegu kõige pikemalt viibinud menetlused on olnud viimastel kuudel just sellises faasis, kus pall pole otseselt linna käes.”

Tamme näeb, et mingeid tegevusi protsessi parandamiseks tehakse ja kui see vabastab linnaplaneerimise ameti aega või annab ametnikele protessidest parema ülevaate, siis on see kindlasti positiivne. “Näiteks viidatud mitteaktiivsete menetluste lõpetaamistega seotud teavitused jooksid läbi ja olen nõus, et nii saab linn parema pildi aktiivses faasis olevatest planeeringutest ning nii saab linna poolt neile ohkem aega ja fookust pühendada,” sõnas ta.