Nutikad valgustuse juhtimissüsteemid võimaldavad automaatselt reguleerida valgustust vastavalt vajadusele, vähendades tarbetut energiatarbimist. Liikumisandurid, ajastatud valgustuse sisse- ja väljalülitamine ning hämardamine võimaldavad valgust täpselt kohandada ruumi kasutuse ja päevavalguse tasemega.

Juhtimine mitte ainult ei suurenda mugavust ja praktilisust, vaid aitab ettevõtetel märkimisväärselt vähendada ka energiakulusid, muutes valgustuse targemaks ja säästlikumaks. Kuna tänapäevased LED-valgustid hoiavad energiatõhususe mõttes traditsiooniliste valgustitega võrreldes juba kaks-kolm korda rohkem raha kokku, on nende kasutamine nii uute valgustussüsteemide projekteerimisel ja olemasolevate renoveerimisel kõige mõistlikum lahendus.

Onnineni valgustuse tootelahenduse juhi Taavi Hallikma hinnangul tuleks siinkohal lähtuda põhimõttest, et valgus peab olema ruumis siis, kui seda on vaja. Ehk teisisõnu — kui ruumis pole inimesi, pole seal vaja ka valgust. “Kui on vaja kasutada vaid üht ruumiosa, siis on võimalik selles ruumiosas valgustid vajalikul võimsusel põlema panna ja ülejäänud ruumi valgustustaseme automaatjuhtimise abil madalamaks sättida,” selgitas Hallikma, kelle hinnangul on heaks näiteks koolide koridorid. “Tundide ajal on koridorides ülivähe liikumist. Tegelikult saaks sellel ajal koridori valgustuse välja lülitada või madalamaks dimmerdada,” lisas Hallikma.

Sama kehtib ka büroohoonete puhul, aga nendes büroodes, kus on kasutusel klaasist vaheseinad, ei ole mõistlik koridori valgust täielikult välja lülitada. “Kui koridor päris pimedaks läheb ja kellegi liikumise peale hetke pärast taas tuledes särab, võib see hakata ruumis olevaid inimesi häirima. Seal saab kasutada sellist asja nagu koridori funktsioon, mille tulemusena valgustus koridoris ära ei kustu, vaid see dimmerdatakse alla ja kui toimub liikumine, siis hakkab valgustus etteantud tasemel põlema,” kirjeldas Hallikma.

Hallikma sõnul on liikumispõhist valgustust projekteerides oluline esmalt hinnata, kui palju liikumist üldse on — seda saab tuvastada visuaalse vaatlusega või spetsiaalsete testimiseks mõeldud anduritega.

Liikumispõhist juhtimist on kaht tüüpi – üks on puhtalt liikumispõhine ja teine on lisaks veel ka kohalolu põhine: liikumisandur eeldab reaalselt liikumist, aga kohalolu anduri jaoks on inimene nähtav ka siis, kui ta paigal istub. Vähemal määral on kasutusel ka akustilised andurid, mis “kuulavad”, kas keegi ruumis on, aga seda lahendust kasutatakse vähe.

“Valgustuse juhtimise puhul kasutatakse tänapäeval peamiselt DALI süsteeme, mille eeliseks on see, et kui näiteks tootmisruume, ladu või kontorit ümber tõsta, saab valgustusgruppe muuta digitaalselt,” märkis Hallikma. Kui on tehtud hoone välist ühendust võimaldav juhtimislahendus, siis ei pea automaatik tingimata isegi kohale tulema, vaid võib muudatuse teha digitaalselt.

“Näiteks klassiruumis, konverentsiruumis või koosolekuruumis võib olla vajadus erinevate valgustusseadete järgi selleks, et esinejatele rohkem valgust suunata või hoopis projektoriekraani ümbruses valgust vähemaks võtta. Onnineni pakutavate lahenduste abil on võimalik seda juhtida nii seinal paiknevate lülititega kui ka digitaalselt nutiseadmete abil.”