Ohutus ennekõike: Ruukki Pärnu tehase meeskond alustab iga tööpäeva turvateemade koosolekuga
Ruukki Pärnu tehas on koht, kus toorainest saab kvaliteetne ja paigaldusvalmis katus. Aga teras ei ole vatt – selleks et terasest katus vormida, on vaja raskeid masinaid, mis võivad muutuda valede töövõtete korral ohtlikuks. Tehases on hulk teisigi riske, näiteks teravad metalli lõikepinnad, ebastandardsed olukorrad jm, aga tänu süsteemsele ohutusalasele tööle on need kõik viidud miinimumi.
Mida on Ruukkis ohutuse tagamise nimel juba tehtud ja mis plaanis, rääksid Ehituslehele Ruukki Pärnu tehase juht Helen Põld, kes vastutab tehase juhtimise ja strateegilise arendamise eest ning töökeskkonna-, tööohutuse- ja kvaliteedijuht Tiia Tomson.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Tootmisprotsess sisaldab palju etappe
Tootmisahel algab Ruukki Pärnu tehases suurtest terasrullidest, mis keritakse väiksemateks ja suunatakse tootmisliinidele vastavalt tellimustele. Tooraine tarnitakse 100% oma emaettevõttest SSAB. Katuseprofiilid vormitakse spetsiaalsetel liinidel, kus terasleht läbib haspli, töötluspingi ja vastuvõtulaua. Sõltuvalt kliendi soovist ja tehnilistest nõuetest valmistatakse erinevaid profiile – näiteks trapetsprofiilid, Classic profiilid, valtsprofiilid ja kiviprofiilid.
Lisaplekid, näiteks harjaplekid, räästaplekid ning erikujulised lisaplekid, tehakse eraldi painutuspinkidel. Enne lisaplekkide painutamist tuleb läbi teha mitu ettevalmistusprotsessi: terasrulli ribastamine, tahveldamine, tükeldamine ning vajadusel ka materjali kiletamine. Kõike seda võimaldab uus tootmisliin, mis paigaldati tehasesse 2025. aasta suvel.
Valmistoote kvaliteeti kontrollitakse visuaalses ja mõõtmiskontrollis ja seejärel pakendatakse toode kas puitkastidesse või standardalustele. Pakendamine toimub vastavalt laadimise plaanile, mis tagab sujuva väljastamise ja logistika.
Iga tootmisetapp, alates tooraine ettevalmistusest kuni lõpp-pakendamiseni, on osa tervikust, mis tagab, et klient saab kokkulepitud ajal katuse, mis on vastupidav, esteetiline ja paigaldusvalmis.
Ohutus ennekõike
Selleks, et asi oleks võimalikult ohutu, tehakse Ruukkis iga päev põhjalikku metoodilist tööd. Katuseprofiilide ja lisaplekkide tootmises on mehhaniseeritud protsesse, sealhulgas giljotiinlõikamine, painutamine ja komplekteerimine, mis nõuavad ranget ohutusprotokollide järgimist.
Tööohutuse tagamine algab iga töötaja isiklikust vastutusest – „ohutus ennekõike“ on ettevõttes töötamise põhitingimus. Siin vastutavad ohutuse eest kõik, mitte ainult juhid või töökeskkonna spetsialistid. “Kõikide töötajatega on allkirjastatud ohutusalane kokkulepe ja kuigi kõik selle punktid on tähtsad, on üks kesksemaid „Võtke vastutus!“. Ootame igalt töötajalt vastutuse võtmist nii enda kui ka kaastöötajate ohutuse tagamisel. Kõik algab meie juhtkonna eeskujust ja selgete ootuste väljendamisest,“ ütlesid Helen Põld ja Tiia Tomson.
Ergonoomika, libisemis- ja komistamisriskide vähendamine ning tuleohutusmeetmed, näiteks evakuatsiooniplaanid ja tulekustutite kontroll, on ohutuskultuuri lahutamatu osa.
Viimastel aastatel on Ruukki Pärnu tehases tööohutuse parandamiseks lisatud tootmisliinidele turvakardinad, markeeritud käiguteed ja virnastajate laadimisalad, testitud uusi töövahendeid ning läbi viidud S+5S ringkäike, kus hinnatakse töökohtade korrasolekut, isikukaitsevahendite kasutamist ja ohutusjuhendite olemasolu.
Töötajate ettepanekud väga oodatud
Ruukki ohutuskultuur ei piirdu vaid reeglitega – töötajaid julgustatakse märkama ja tegema ise ettepanekuid töökeskkonna veelgi turvalisemaks muutmiseks. Tehase töödejuhatajad alustavad iga tööpäeva oma tiimides lühikese ohutusalase aruteluga. Nendel igahommikustel kogunemistel planeeritakse päeva tööd, tuletatakse meelde olulisi tööohutuse põhimõtteid ning käsitletakse aktuaalseid ohutusteemasid. Keskmiselt viieminutilised arutelud aitavad töötajatel mõista oma töödega seotud riske ja leida vastuseid küsimusele „miks?“. See omakorda toetab vastutustunde kujunemist ja teadlikku tegutsemist.
“Ohutuskäitumise standardite loomine on meie ühine eesmärk ja me teeme seda kogu kollektiiviga koos,“ kinnitas Helen Põld. Tulemuseks on töökultuur, kus töötajad tunnevad end kindlalt, et ohtlikest olukordadest ja “napikatest“ hoiduda. Töö käib selle nimel, et keegi ei kõnniks ohtudest mööda, vaid aitaks aktiivselt kaasa turvalise töökeskkonna loomisele.
Viimane tööõnnetus, mille tõttu Ruukki Pärnu tehase töötaja vajas arstiabi, kuid sai pärast protseduure tööle naasta, juhtus selle aasta märtsis. “Tagasi vaadates võib öelda, et enamik meie suuremaid ja väiksemaid õnnetusi on juhtunud tavatutes töötingimustes, näiteks olukordades, kus tuleb täita eritellimus, teisaldada see standardist erineval viisil või ümber paigutada masinaid ja seadmeid. Aastate jooksul oleme mõistnud, et just mittestandardsetes olukordades on risk suurem, sest tavapärased ohutusvõtted ei pruugi kehtida. Sellistes olukordades tuleb teadlikult võtta rohkem aega töö planeerimiseks ja riskide hindamiseks. Kiirustamine on suurim oht,“ tõdes Tiia Tomson. Tehases on olnud juhtumeid, kus potentsiaalne tööõnnetus on ära hoitud tänu süsteemsele riskianalüüsile, tehnilistele uuendustele ja töötajate teadlikkusele.
Miinimumini on suudetud viia ohud seoses metallitööstuse ühe suurima riskifaktoriga, milleks on masinate liikuvad ja pöörlevad osad. Selle riski maandamine on lahendatud ohtlike tsoonide piiramisega. Näiteks saab tuua fotosilmaga turvakardinad – kui keegi satub ohutsooni kasvõi kogemata, peatub masin kohe.
Suur roll kukkumisest või komistamisest tingitud õnnetuste vältimisel on ka kõikides töökohtades rakendatud S+5S süsteemil. Lisaks lihtsatele reeglitele, näiteks ei paigutata ühtegi eset masina töötsooni põrandale, on iga töökoha tööriistade paigutus läbimõeldud ja standardiseeritud nii, et kõik vajalik oleks töötamise ajal käeulatuses. See välistab vajaduse töö käigus tööalas olevate esemete vahel manööverdada ja aitab vähendada vigastuste ohtu.
“Vaatame üle ja vajadusel uuendame ohutusjuhendeid pidevalt, et uued töötajad saaksid parema ettevalmistuse ja oskaksid vältida ohtlikke olukordi juba esimesest tööpäevast alates,“ kinnitas Tiia Tomson.
Ruukki ohutuskultuur ei piirdu vaid reageerimisega, ennetus on süsteemne ja teadlik tegevus, mis hõlmab tehnilisi uuendusi, töötajate koolitust ja pidevat protsesside hindamist.
Masinal on jõud, mehel on mõistus
Ruukki Pärnu tehases algab iga uue töötaja ohutusalane harimine juba esimesel tööpäeval. Enne tootmisalale sisenemist tutvustatakse neile turvavideo kaudu tehase reegleid, ohtusid ja käitumisjuhiseid. Kohustuslik on kanda isikukaitsevahendeid: kiivrit, turvajalanõusid, helkurvesti ja tööriideid. Uus töötaja registreeritakse ning ta kinnitab allkirjaga, et on ohutusreeglitest teadlik.
Katuseprofiilide ja lisaplekkide tootmine on mehhaniseeritud ja täpne ning nõuab kõrget ohutusteadlikkust. Ilma ettevalmistuseta tööle asumine võib olla ohtlik nii uuele töötajale kui ka tema kolleegidele. Suurimad riskikohad peituvad masinate kasutamises, liikumises tootmisalal ja töövahendite käsitlemises.
Et uued töötajad saaksid aktiivselt panustada ohutuskultuuri parendamisse, on loodud süsteem, kus nad saavad QR-koodi kaudu registreerida oma tähelepanekuid ja ohutusmärkusi. See võimaldab neil kohe algusest peale olla osa ennetavast ohutussüsteemist.
Kogenud töötajate valvsuse hoidmiseks on samuti kasutusel meetmed. Näiteks kuvatakse ohutusalaseid kokkuvõtteid tootmise televiisorites, kus tuuakse esile nii küsitluste tulemused kui ka aktuaalsed riskid. Samuti korraldatakse regulaarselt ohutuskoosolekuid, kus analüüsitakse juhtumeid ja jagatakse parimaid praktikaid. Regulaarselt viiakse läbi S+5S auditid, mis hindavad töökohtade vastavust kokkulepitud standarditele ja ohutusreeglite järgimist.
Ruukki ohutuskultuur põhineb pideval teadlikkuse tõstmisel, avatud suhtlusel ja ennetaval tegutsemisel. Nii uued kui vanad töötajad on osa süsteemist, mis hoiab tehase turvalise ja töökindlana.
“Kuna tegutseme metallitöötlemise valdkonnas, siis riske meil tõepoolest on. Kui sa homme meile tööle tuleksid, alustaksime kõigepealt meie ohutusalase kokkuleppe tutvustamisega, mis annab esmase arusaama meie ohutuskultuurist. Samuti on meil ettevõtte üldiseid riske tutvustav video, mille peab ära vaatama iga töötaja, kes esimest korda meie tootmisesse siseneb,“ kirjeldas Tiia Tomson.
Kui uus töötaja asuks tööle näiteks mõnel Ruukki profileerimisliinil, oleks üheks peamiseks ohuteguriks metallilehtede teravad servad. Vigastuste vältimiseks peab sellist tööd tehes kandma V-kategooria lõikekindlaid töökindaid. Samuti väljastataks talle kuulmiskaitsevahendid, sest sõltuvalt seadmest võib müratase ületada 80 dB.
Masinatega töötamisel on oluline järgida seadmetele paigaldatud ohutusmärke ja neid mitte eirata. Masinate pöörlevad ja liikuvad osad on paratamatult risk. Ruukkil on lihtne reegel: „Masinal on jõud, mehel on mõistus.“
Enne iga töö alustamist võetakse Ruukkis mõni minut aega võimalike riskide hindamiseks. Alles siis, kui ollakse veendunud, et tööülesanne on selge, töötaja on saanud vastava väljaõppe ja tutvunud seadme või masina ohtudega, seade on töökorras ja ümbruses töötavad kolleegid ei ole ohutsoonis, võib tööga alustada.
Paigalseis on tagasiminek
Ruukki Pärnu tehases on tööohutus viimastel aastatel järjepideva arendustegevuse fookuses. Tehases on rakendatud konkreetseid meetmeid, mis on aidanud vähendada riske, tõsta töötajate teadlikkust ja ennetada õnnetusi.
Üheks oluliseks sammuks on olnud S+5S auditite ja poolaasta ringkäikude süsteemne läbiviimine. Nende käigus hinnatakse töökohtade korrasolekut, isikukaitsevahendite kasutamist, turvaelementide olemasolu, esmaabivahendite kättesaadavust ja kemikaalide märgistust. Auditite tulemusi jagatakse töötajatega visuaalselt tootmise televiisorites, et hoida ohutusteema pidevalt fookuses.
“Oleme kasutusele võtnud mugavad IT-lahendused, mille abil saavad töötajad teatada võimalikest ohtudest töökohtadel, registreerida igakuiseid töökohtade ülevaatusi ning viia läbi nii lühemaid kui ka põhjalikumaid riskide hindamisi ja riskianalüüse. Sel aastal viisime töötajate seas läbi küsitluse, et saada ülevaade nende arvamusest meie ohutuskultuuri kohta. Enamik vastajaid leidis, et ohutuskultuur on üks meie ettevõtte põhiväärtusi ning nad on teadlikud selle arendamise vajalikkusest,“ tundis Tiia Tomson heameelt.
Sama küsimustiku käigus kogutud ettepanekute põhjal on praegu koostamisel edasiste tegevuste plaan. Juhtrühm peab seejuures läbi mõtlema, kuidas vältida liigset reeglistamist ning kasutada rohkem tervet mõistust, reeglid peavad olema töötajatele hästi põhjendatud ja mõistetavad.
Üheks väärtuslikuks ideeks, mis küsitluse tulemustest saadi, on korraldada ettevõttes ohutusteemaline päev. See mõte viiakse kindlasti ka ellu.
Ohutus ja jätkusuutlikkus käivad ühte sammu
Ruukki jaoks ei ole jätkusuutlikkus pelgalt keskkonnateema. See on terviklik lähenemine, mis hõlmab ka tööohutust, inimeste heaolu ja vastutustundlikku tootmist. Ettevõtte strateegia aastateks 2025–2028 seab fookusesse turvalise töökeskkonna loomise, mis on jätkusuutliku kasvu eeltingimus.
Tööohutus on osa Ruukki jätkusuutlikkuse vundamendist. Ohutu töökeskkond vähendab tööõnnetusi, tagab töötajate tervise ja aitab vältida tootmiskatkestusi – kõik see toetab ressursitõhusust ja stabiilset tootmist.
Ruukki rakendab ennetavaid meetmeid, mis toetavad nii ohutust kui ka keskkonnasäästlikkust. Näiteks metallijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldus, QR-koodide kasutamine ohutusmärkamiste registreerimiseks ning evakuatsiooniskeemide ajakohastamine on näited, kus ohutus ja jätkusuutlikkus käivad käsikäes.
Ruukki jaoks on turvaline töökeskkond aluseks vastutustundlikule tootmisele, mis hoiab inimesi, ressursse ja keskkonda. See on osa ettevõtte identiteedist – ehitada mitte ainult katuseid, vaid ka turvalist ja kestlikku tulevikku.
