Paldiski mnt 223 ja Sikupilli kinnistute detailplaneeringute kinnitamisega võib Tallinn saada juurde kuni seitse kortermaja
Tallinna Linnavalitsus otsustas tänasel istungil algatada Paldiski mnt 223 ning Sikupilli tn 19a, 19b, 21 ja 21a kinnistute ning lähiala detailplaneeringud, mis loovad eeldused uue kvaliteetse elamispinna loomiseks kohalikes keskustes.
Tallinna abilinnapea Madle Lippuse hinnangul on mõlemad planeeringud hea näide Tallinna linna arendamisest lähtuvalt strateegilistest eesmärkidest, kuna asub heade ühistranspordivõimalustele ja igapäevaseks eluks tarvilikke teenuseid pakkuvatele asutustele ja ettevõtetele piisavalt ligidal.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Paldiski mnt 223, 223a ja 223b detailplaneeringu koostamise eesmärk on elamumaa sihtotstarbega kruntide liitmine ning alale ehitusõiguse määramine kuni viie korterelamu ehitamiseks, mille kõrgused jäävad vahemikku kolm kuni seitse korrust. Algatatud planeering seob kokku Järveotsa piirkonna elamualad, kaubanduspinnad, haridusasutused ning haljasalad ning loob eeldused piirkonnas mugavaks jala liikumiseks. Enne ehitusprojekti koostamist korraldatakse hoonele parima lahenduse leidmiseks ka arhitektuurivõistlus.
Sikupilli tn 19a, 19b, 21 ja 21a kinnistute detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada praegu tootmismaa sihtotstarbega alast kolm elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krunti, millele määrata ehitusõigus kahe kuni viie maapealse ja ühe maa-aluse korrusega äripindadega korterelamute ehitamiseks.
Sikupilli kinnistute planeeringu algatamine annab võimaluse tulevikus ühendada Majaka piirkond ja Pae park ning on esimene avang ka Sikupilli piirkonnale loodud struktuurplaani elluviimisest.
Planeeringule on seatud ka tingimused arvestada korteri kohta vähemalt 85 m² maapealset elamumaa sihtotstarbega suletud brutopinda, et oleks võimalik kavandada erineva suurusega eri elanikkonnagruppide vajadusele vastavaid kortereid, tagades hoonetes leibkondade suuruste mitmekesisus. Tegemist on linna poolse tingimusega segregatsiooni vältimiseks, kus ca 50% korteritest on vähemalt kolme- ja enamatoalised ning ca 50% korteritest kuni kahetoalised.