Võlausaldajad on pankrotistunud peatöövõtja Pro Ehituse vastu esitanud 2,2 miljoni euro eest nõudeid, ettevõtte ainus vara on 50 000 euro eest kinnistuid Naissaarel.

Pro Ehituse pankrotihaldur Toomas Saarma ütles Ehituslehele, et pärast pankroti välja kuulutamist maikuus on võlausaldajaid lisandunud. Peamiselt on võlausaldajateks rahata jäänud alltöövõtjad, maksuametile on ettevõte võlgu 95 000 eurot ja töötajatele 111 000 eurot.

Ettevõte ainus vara on Naissaarel asuvad 21 kinnistut, Saarma ei osanud kommenteerida, mis plaan ettevõttel nendega oli. Tallinna lähistel paikneval saarel puudub elekter ja seal ehitamine on tavapärasest keerulisem, sest ehitusmaterjalid ja -tehnika tuleb saarele toimetada üle mere.

Pro Ehitus on asutatud kaheksa aasta eest, 2015. aastal. Ehitusbörsi andmetel on ettevõte 2017. aastast osalenud 23 objekti rajamisel, eelkõige peatöövõtja rollis. Firma on ehitanud mitut lasteaeda, Jüri ja Tabasalu tervisekeskust, aga ka ärihooneid.

Pandeemiaeelsel 2019. aastal tegi ettevõte rekordkäibe 11,9 miljonit eurot, ärikasum ulatus siis üle 128 000 euro. Viiruskriisist mõjutatud 2020. aastal vähenes ettevõtte müügitulu 7,9 miljoni euro tasemele ja ärikahjumiks kujunes üle 144 000 euro.

Pro Ehitus 2021. ega 2022. aasta majandusaasta aruandeid esitanud pole. 2020. aasta aruandes on kirjas, et suuremate projektide tellijaks oli avalik sektor, erasektori osakaal jäi madalaks.

Aruande kinnitas toona vandeaudiitor Krista Vainola, kes lisas aruandele märkuse, et bilansis oli kajastatud nõudeid ja ettemakseid summas 468 658 eurot, mille laekumist juhatus hindas tõenäoliseks, aga audiitor ei saanud selles osas piisavat kindlust.

2022. aastal läks ettevõte saneerimisele. Saneerimiskavaga polnud nõus mitu alltöövõtjat, kes nõudsid kohtult saneerimisprotsessi lõpetamist. Pankrotihaldur Saarma oli ka ettevõtja saneerimisnõustaja. Ta nentis Ehituslehega rääkides, et numbritega tutvudes oli õigepea selge, et päästa pole midagi ja ta soovitas pankroti välja kuulutada.

Pankrotiavalduses seisab, et ettevõte ei suutnud Covidi järgselt oma majandustegevust üles ehitada vaatamata läbi viidud saneerimismenetlusele. Võlgnik nägi ühe maksejõuetuse põhjusena ehitussektoris toimunud suurt materjalide hinnatõusu ja tarneraskusi.

Saarma ütles, et põhjendusega ta osaliselt nõustub, aga see on pikema analüüsi teema, kuhu miljonid täpselt kadusid. Kuna asjaolude selgitamisega kaasnevad kulud, siis peab ta võlausaldajatelt saama nõusoleku, et teemat edasi uurida.