Liigu sisu juurde

Pankrottide võrgustik: omavahel seotud ehitusfirmad jätsid maksmata enam kui 200 alltöövõtjale, võlgu kokku 3,6 miljonit eurot

Pankrotistunud osaühingute KTRL ja Kärmu Arendus juhatuse liige ja omanik Vahur Kets 2019. aastal Tabasalu tervisekeskuse avamisel.Foto: Arno Mikkor / Harku vald

Juuli lõpus kuulutas kohus välja Maardus laohoonet rajanud Kärmu Arenduse pankroti. Ehituslehe uurimusest selgus, et ligi veerand miljonit eurot võlgasid maha jätnud ettevõte on seotud kahe oluliselt suurema pankrotipesaga.

Kärmu Arendus oli asutatud Maardus aadressil Kärmu 3 ilukaubamaja Loverte laohoone püstitamiseks ja projektijuhtimiseks. Loverte juht Ivo Joost ütles, et tema sõlmis ehituslepingu ettevõttega Pro Ehitus, aga ühel hetkel tekkisid sellel probleemid ja vastaspool tahtis lepingu liigutada Kärmu Arenduse alla. Joost sellega nõus polnud ja maksis tööde eest lõpuni Pro Ehitusele. 

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Joost rääkis, et Pro Ehituse probleemide tõttu maksis ta osale tarnijatest ka otse ja sai tänu sellele maja valmis. Probleem on tal nüüd küll ehitusgarantiiga – Pro Ehitus jõudis pankrotti minna juba selle aasta maikuus ja jättis endast maha 2,2 miljonit eurot võlgu. Maksuameti ja töötajate kõrval jäi raha saamata enam kui sajal alltöövõtjal ja tarnijal. Joost ütles, et kuigi tal on paljude objektil ehitanud firmadega otsekontakt, siis loomulikult ei tule nad garantiitöid tegema, kui neil Pro Ehitusest raha saamata.

Nii Pro Ehitusel kui ka Kärmu Arendusel on seosed ka veel kolmanda pankrotiga, kuhu jäi 80 alltöövõtja raha.

Endised Kogeri töötajad

OÜ KRTL asutati 2011. aastal, ettevõte tegeles peatöövõtuga ja selle juhatuse liikmed olid Vahur Kets ja Toomas Ruus. Mõlemad mehed oli enne KRTLi töötanud Andres Kogeri ehitusfirmas Koger ja Partnerid, aga sellel tekkisid 2009. aastal raskused, ettevõte proovis saneerimist ja lõpuks pankrotistus aastal 2013. Enne pankrotti jõudis Koger KRTLiga mitu ühist hanget võita, hiljem tehti koos pakkumisi Kogeri uue firmaga.

Firma oli peatöövõtja Kogerile kuulunud Mardi majade ehitusel. Tallinna kesklinnas Stockmanni kaubamaja lähistele kerkisid elamud 130 korteriga.

Esimestel aastatel toimetas ettevõte kasumlikult. 2012. aastal oli firma müügitulu üle kümne miljoni euro ja teenis 763 000 eurot kasumit, järgmisel aastal kasvas käive ligi 14 miljoni euroni ja kasum oli 101 000 eurot. Sealt edasi käive igal aastal vähenes ja viiest aastast vaid ühel suudeti kasumit teenida. 

Ida-Virumaal ehitas KRTL koos Kogeriga 2014. aastal Sinimäe kooli ja läks tellijaga kohtusse, sest ei saanud kooli ehituse eest kogu raha kätte. Vald süüdistas ehitajat, et see andis hoone neile hilinemisega üle ning osa töid jäi tegemata. 

2015. aasta lõpus kurtsid Rakvere targa maja alltöövõtjad Virumaa Teatajas, et pole tööde eest raha saanud. KRTL väitis mitmele alltöövõtjale, et nad on alustanud ise enda saneerimist ja pakkusid välja, et võlausaldajad võiks poole ulatuses nõudest loobuda ja leppida, et teine pool makstakse välja nelja aasta jooksul alates 2017. aastast.    

2016. aasta alguses esitas ettevõtte kohtule saneerimisavalduse. Saneerimiskavast selgus, et alltöövõtjatele oldi kokku võlgu ligi kaks miljonit eurot. Kohus kinnitas kava ja võlausaldajad olid valmis osa summast maha kandma ja saama raha tagasi osade kaupa. Viimane makse pidi saabuma 2022. aastal. 

Ainsana esitas kohtule avalduse kava kinnitamata jätmiseks kauplusekett Ehituse ABC, kelle meelest ei olnud plaan usutav. “Lisaks kõigele on võlausaldaja hinnangul käitunud võlgnik tema ees kohustuste võtmisel ja nende täitmisel pahauskselt,” seisis nende avalduses. “Võlgnik on tellinud võlausaldajalt suurtes summades kaupu olukorras, kus võlgnik pidi olema juba teadlik, et ta ei ole võimeline nende eest tasuma ning et ta on maksejõuetu.” 

Ettevõte sai edasi tegutseda, kuid selle kõrvale tekkis Toomas Ruusi pojale kuuluv Pro Ehitus, mis tegi koos KRTLiga pakkumisi ja asus neist mitmeid ka koos ehitama. Pro Ehitusse liigutati ka KRTLile kuulunud 21 krunti Naissaarel, mis oli sisuliselt ettevõtte ainus vara. Bilnasis oli KRTLil lisaks kruntidele ainult projekteerimistarkvara litsents, mida edasi müüa ei saa.

Tabasalu tervisekeskus, mis valmis 2019. aasta suvel. Hoone peatöövõtjad olid koos PRO Ehitus OÜ ja KRTL OÜ, mis on mõlemad tänaseks pankrotis ning jätnud ligi 200 alltöövõtjat ja tarnijat lubatud tasudeta.Foto: Arno Mikkor / Harku vald

Pankroti asemel likvideerimine 

KRTL läks 2020. aasta juunis pankroti asemel likvideerimisele, sest võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo aruande kohaselt moodustasid võlgniku kohustused 1,2 miljonit eurot, vara oli arvelduskonto ja kassajääk summas 123 eurot ja 27 senti. 

Lepsoo tuvastas, et bilansiliselt oli võlgnik maksejõuetu juba saneerimismenetluse algatamisel ning maksejõuetus aastate jooksul üksnes süvenes. “Kuigi võlgnik on saneerimismenetluse jooksul olnud pidevalt probleemides saneerimismaksete tähtaegse tasumisega, suudeti makseid siiski kuni 2019. a alguseni tasuda,” kirjeldas Lepsoo kohtus. “2019. aasta algusest alates on aga võlgnikul tekkinud tõsisemad probleemid saneerimiskava täitmisega, mis on viinud pankrotiavalduse esitamiseni 2020. aasta alguses.” 

Lepsoo tõi kohtus välja, et hoolimata sellest, et firma võlausaldajatele enam raha tagasi ei suutnud maksta, siis juhatus esitas läbi oma teiste ettevõtete igakuiselt KRTLile projektijuhtimise arveid summas 4200 eurot. Ta hindas, et sellist käitumist ei saa mõistlikuks pidada. 

Selle aasta mais jõudis pärast saneerimisprotsessi pankrotini ka Pro Ehitus. Sinna on kogunenud nõudeid enam kui 2,2 miljoni euro eest. 

Ehitusleht suhtles kolme alltöövõtjaga, kellel jäi sellesse pankrotipesasse kokku ligi 200 000 eurot. Kõik nad on enda jaoks selle raha maha kandnud, aga kuuekohalisest summast ilma jäänud ettevõtja ütleb, et tema meelest peaks pankrotihaldur fintantskontrolleri tellima, sest ta tahab teada, kuhu raha kadus. Kuna sama seltskond on seotud nii mitme pankrotiga, siis see tekitab kahtlusi ja küsimusi.

Juuli lõpus jõudis pankrotini Kärmu Arendus, mille omanik ja juht oli Vahur Kets. Selle ettevõtte pankrotihaldur on Indrek Lepsoo, kes tegeles ka KRTLi pankrotiga. Tema sõnul on Kärmu Arendusel teadaolevaid võlausaldajaid 35 ringis ning võlgniku kohustuste maht on vähemalt 235 000 eurot. Arvestatav vara ettevõttel puudub. Võlgnikul on ligi 90 000 euro suurune nõue Pro Ehituse vastu, kuid selle laekumist peab Lepsoo ebatõenäoliseks.

Ehitusleht ei saanud Toomas Ruusiga ühendust, Vahur Kets ütles, et ei soovi ajakirjandusega suhelda ja katkestas kõne.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.