Haldur pani enampakkumisele pankrotistunud ehitusfirma kinnistud Naissaare miinilaos

Naissaare miiniladu. Enamik müügis olevaid kinnistuid ongi samasugused lahtised miiniplatvormid, mille juurde toob kitsarööpmeline raudtee.Foto: ERIK PROZES / POSTIMEES / Scanpix

Pankrotihaldur pakub oksjonil peatöövõtjale Pro Ehitus kuuluvaid kinnistuid Naissaare endises miinilaos, mida muinsuskaitselise eksperthinnangu autorid on nimetanud Eesti kontekstis täiesti unikaalseks kompleksiks.

Pro Ehituse bilansis olid 21 kinnistut arvel hinnaga 50 000 eurot, aga pankrotihaldur Toomas Saarma on maatükid müüki pannud alghinnaga 376 895 eurot. Saarma lähtus kinnistute hinna määramisel maa-ameti hinnastatistikast ning seal avaldatud keskmisest ruutmeetrihinnast.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Kinnistud on koormatud hüpoteekidega summas 298 410 eurot. Pakkumises on kirjas, et kehtivad hüpoteegid kustutatakse pärast edukat enampakkumist pankrotihalduri avalduse alusel.

Kinnistud asuvad endises miinilaos

Tallinna lähistel paikneval saarel puudub elekter ja seal ehitamine on tavapärasest keerulisem, sest ehitusmaterjalid ja -tehnika tuleb saarele toimetada üle mere. Aga veelgi erakordsemaks muudab kinnistud nende ajalugu.

Kinnistute aadressiks on Väikeheinamaa küla, mille kohta kasutatakse ka rootsikeelset nime Lillängin. Maatükid asuvad saare keskosas paiknevas endises miinitöökoja ja -ladude kompleksis.

Siniste täppidega on kaardil märgitud enampakkumisel olevad kinnistud.Foto: Maa-amet, põhikaart 20T (1994-2020)

Ehitusregistri andmetel asub kuueteistkümnel kinnistul sisekaitse- või kaitseväehoone ning neljal laohoone. Tegelikult on suurem osa kinnistutest lahtised miiniplatvormid, mille juurde jookseb kitsarööpmeline raudtee

2017. aastal koostasid Ain Tähiste ja Mart Mõniste alale muinsuskaitselise eksperthinnangu. Seal on kirjas, et Naissaare miinitöökoda ja miinilaod paiknevad ligikaudu 82 hektari suurusel maa-alal.

Ladude territooriumile viib raudtee ja raudteeharudega on ühendatud kõik laod, lahtised miiniplatvormid ja töökojad. Kogu territoorium oli piiratud kahekordse okastraattõkkega, selle jäänused olid eksperthinnangu koostamise ajal looduses jälgitavad.

Eksperthinnangu andmetel rajati kompleks 1950. aastate alguses eesmärgiga mineerida vajadusel operatiivselt Soome lahe läänepoolseid piirkondi. Kaasnevad tegevused olid meremiinide remont, hooldus ja komplekteerimine.

Ladusid valvasid merejalaväelased, ladude juures oli ka tuletõrjekomando. 1992. aastal elas saarel ladude tõttu kokku 80 sõjaväelast ja nende pereliiget.

Eksperthinnangus on kirjas, et väeosa viimase komandöri kaptenleitnant Sergei Kozlovi väitel hakati saarel miine hävitama 1988. aastal, osa õhiti, suurem osa põletati tühjaks ja kaasaegased miinid veeti 1992. aastast Venemaale.

1994. aasta augustis lahkusid Eestist viimased Nõukogude armee väeosad.

Mereväe ülem koos saatjaskonnaga Naissaarel miiniladusid üle vaatamas.Foto: Eesti Meremuuseum MM F 8266

Ettepanek ladude ala kaitse alla võtta

Kompleksi läbivad raudteeharud on muinsuskaitse all, aga eksperthinnangu autorid tegid 2017. aasta lõpus ettepaneku võtta kogu ala kaitse alla.

“Naissaare miinitöökoda ja miinilaod on Eesti kontekstis täiesti unikaalne kompleks,” kirjutavad autorid Tähiste ja Mõniste muinsuskaitselises eksperthinnangus. “Veel tänapäeval, pärast aastakümneid kestnud lagunemist ja rüüsteid pakub piirkond, kus jätkuvalt on palju vanade meremiinide kesti, miiniankruid ja muud varustust, militaarajaloo huvilisele põnevat uudistamist.”

Muinsuskaitseameti kaitsekorralduse spetsialist Ave Elken ütles, et Eesti uuema sõjaajaloolise arhitektuuripärandi uuringu viis kultuuriministeeriumi tellimusel läbi Eesti Muinsuskaitse Selts. Muinsuskaitseamet otsustas uuringute järel edasi minna 15 militaarpärandi objekti kaitse alla võtmise menetlusega. Naissaare miinitöökoda nende hulgas ei ole.

Militaarobjektid jõudsid Pro Ehituse varade sekka teisest pankrotistunud ehitusfirmast KRTL (loe kahe ettevõtte vahelistest seostest siit).

KRTLi saneerimisnõustajaks olnud vandeadvokaat Veikko Toomere möönis, et kinnistud said saneerimise ajal ettevõttest välja liikuda ainult tema nõusolekul, aga ta tõi mitu põhjust, miks ei saa kinnistute müüki või üleandmist selgitada:

  • Saneerimisprotsess toimus seitsme aasta eest ja ta ei mäleta tehingu asjaolusid.
  • Kui ta ka mäletaks, siis vandeadvokaadina ei saa ta saneerimisprotsessi sisust rääkida, sest sel juhul võiks teda ähvardada advokatuurist väljaheitmine.

Kinnistusraamatu andmetel on maatükid enne KRTLi kätte jõudmist kuulunud ka tänaseks likvideeritud osaühingutele Koger Kinnisvara ja Koger Kodu.

Pro Ehituse ainus vara

Pro Ehituse pankrotihaldur Toomas Saarma rääkis augustis Ehituslehele, et Naissaarel asuvad maatükid on ettevõtte ainus vara. Selleks ajaks olid võlausaldajad firma vastu esitanud 2,2 miljoni euro ulatuses nõudeid. Peamiselt olid võlausaldajateks rahata jäänud alltöövõtjad, maksuametile oli ettevõte võlgu 95 000 eurot ja töötajatele 111 000 eurot.

Pro Ehitus on asutatud kaheksa aasta eest, 2015. aastal. Ehitusbörsi andmetel on ettevõte 2017. aastast osalenud 23 objekti rajamisel, eelkõige peatöövõtja rollis. Firma on ehitanud mitut lasteaeda, Jüri ja Tabasalu tervisekeskust, aga ka ärihooneid.

Pandeemiaeelsel 2019. aastal tegi ettevõte rekordkäibe 11,9 miljonit eurot, ärikasum ulatus siis üle 128 000 euro. Viiruskriisist mõjutatud 2020. aastal vähenes ettevõtte müügitulu 7,9 miljoni euro tasemele ja ärikahjumiks kujunes üle 144 000 euro.

Pro Ehitus 2021. ega 2022. aasta majandusaasta aruandeid esitanud pole. 2020. aasta aruandes on kirjas, et suuremate projektide tellijaks oli avalik sektor, erasektori osakaal jäi madalaks.

Aruande kinnitas toona vandeaudiitor Krista Vainola, kes lisas aruandele märkuse, et bilansis oli kajastatud nõudeid ja ettemakseid summas 468 658 eurot, mille laekumist juhatus hindas tõenäoliseks, aga audiitor ei saanud selles osas piisavat kindlust.

2022. aastal läks ettevõte saneerimisele. Saneerimiskavaga polnud nõus mitu alltöövõtjat, kes nõudsid kohtult saneerimisprotsessi lõpetamist. Pankrotihaldur Saarma oli ka ettevõtja saneerimisnõustaja. Ta nentis Ehituslehega rääkides, et numbritega tutvudes oli õigepea selge, et päästa pole midagi ja ta soovitas pankroti välja kuulutada.

Pankrotiavalduses seisab, et ettevõte ei suutnud Covidi järgselt oma majandustegevust üles ehitada vaatamata läbi viidud saneerimismenetlusele. Võlgnik nägi ühe maksejõuetuse põhjusena ehitussektoris toimunud suurt materjalide hinnatõusu ja tarneraskusi.

Täiendatud 27. novembril 2023 Muinsuskaitseameti kommentaariga ja pankrotihalduri selgitusega selle kohta, kuidas ta määras kinnistute alghinna.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.