IT-miljonär Jaan Pillesaare firma ja Muinsuskaitseamet vaidlevad kohtus, kas 90ndate aastate lõpus Jüri Okase ja Marika Lõokese projekti järgi Pärnusse ehitatud pangahoone peaks kuuluma muinsuskaitse alla või mitte.

Valitsus kehtestas selle aasta veebruaris Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra, millest tulenevalt paikneb aadressil Hommiku tänav 1 asuv endine pangahoone muinsuskaitsealal ning büroohoonele määrati
B-kaitsekategooria. Muinsuskaitseameti hinnagul kuulub maja vaieldamatult 1990ndate silmapaistvaimate ehitiste hulka Pärnus ja kogu Eestis. A-kategooriast jäi hoone ilma, sest selle siselahendusi on liiga palju muudetud.

Majale antud B-kategooria tähendab, et hoone välisilme peab säilima.

Hoonet omav Pillesaare firma palus juba 2021. aastal enne korra kehtestamist maja kaitsealalt välja jätta, kui kaitsekord sel aastal kehtima hakkas ja maja jäi kaitsealuste hoonete nimekirja, pöördus ta märtsis kohtusse, kus pakkus kaitse alt vabastamise alternatiivina välja ka kaitseklassi alandamist C-kategooriale, mis annaks maja ümberehitmiseks või lammutamiseks laiemad võimalused.

Pillesaar ütles Ehituslehele, et ta on seda maja vist ühe korra näinud, aga tema meelest on hoone hästi ebapraktiline. “Esimesel korrusel võiks olla suured aknad,” rääkis ta. “Keegi ei taha tänapäeval sellises kontoris töötada.”

Pillesaar on maja pikaajalise lepinguga üürinud Töötukassale, kellele tema sõnul maja muidu väga hästi sobib, sest asub kesklinnas ja on hea ligipääsetavusega.

Pillesaar ütles, et hoonet ta lammutada ei soovi, aga muudatusi tahaks teha küll, sest tema hinnangul oli 90ndate arhitektuur veel Nõukogude ajas kinni ja nii linnaruumile kui ka hoone kasutajatele oleks hea, kui mõni arhitekt maja kaasaaegsemaks muudaks.

Kohtule esitatud avaldusest selgub, et Pillesaar on püüdnud ka maja autoritega ümberehitust arutada, aga arhitektid pole selleks luba andnud. Ehitusleht ei saanud Jüri Okasega ühendust, Marika Lõoke ei soovinud vaidlust praeguses olukorras kommenteerida.

Pillesaart kohtus esindav Tuuliki Laesson ütles, et tema meelest on Muinsuskaitseameti otsus maja kaitse alla võtta liiga subjektiivne. Ameti põhjenduses on välja toodud, et hoonet on mainitud kahes arhitektuuriraamatus (Mart Kalmu „Eesti 20. sajandi arhitektuur“ ja Leele Välja „Jalutaja teejuht. Pärnu“), Laessoni arvates see pole piisav põhjendus.

Laesson tõi ka välja, et kuna muinsuskaitselised piirangud on riiklikud, mitte kohalikud, siis peaks kogu riigis kehtima samad reeglid. Ta märkis, et hoone ühe väärtusena on mainitud, et see on Tallinnas asuva endise pangahoone (Forekspanga maja Narva maanteel, kus praegu asub Rahvusraamatu ajutine pind) sõsar, aga Tallinnas asuv maja ei ole kaitse all. Tema meelest ei tohiks riiklik kaitse toimida nii, et kui Tallinnas on sellel tasemel hooneid rohkem, siis seal neid kaitse alla ei võeta, aga kui Pärnus on tegemist erakordse majaga, siis seal läheb maja kaitse alla.

Laesson oli ka skeptiline, kas 90ndate arhitektuuri peaks muinsuskaitse alla võtma. “Proovige leida sellest ajast mõni maja, mis oleks kaitse alla võetud,” lausus ta.

Kohtuvaidlust peetakse Tallinna halduskohtus. Esialgu halduskohus asja menetlusse ei võtnud põhjendusega, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ja kaebuse eduväljavaated vähesed. Pillesaare firma kaebas otsuse ringkonnakohtusse, kes leidis, et halduskohus peab siiski asja menetlema hakkama. Muinsuskaitseametist öeldi, et nemad pole veel saanud infot, mis ajaks amet peab halduskohtus kaebusele vastama.