TalTechis uuriti satelliitnavigatsiooni häiringute tuvastamist Eesti tugijaamade näitel

Kevadel kaitsti TalTechis lõputöö, mis keskendus satelliitnavigatsiooni signaali häiringute tuvastamisele ESTPOS tugijaamade andmetes ning nende mõju uurimisele aeromõõdistamisele.
Lõputöö teemaks oli GNSS (globaalse satelliitnavigatsiooni süsteemi) signaali häiringute tuvastamine ESTPOS tugijaamade näitel. “Uurimistöö keskendus sellele, kas ja kuidas on häiringud tugijaamade andmetes või reaalaja andmevoogudes märgatavad ning millised on võimalikud leevendusviisid,” selgitas autor Berit Järv oma töö fookust. “Lisaks uurisin, millist mõju võivad need häiringud avaldada aeromõõdistamise täpsusele ja töökindlusele.”
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Põhjalik andmeanalüüs tugijaamadest
Uurimistöö teoreetilises osas tutvus autor olemasolevate teaduslike materjalidega GNSS-signaali häiringute ja nende mõju kohta. “Lisaks tegin endale selgeks, millised on erinevad segamisstiilid ning kuidas need tehniliselt erinevad,” kirjeldas Järv oma lähenemist.

Praktilises osas keskendus autor ESTPOS tugijaamade andmete analüüsile. “Kasutasin ESTPOS tugijaamade andmeid ning otsisin neist anomaaliaid, mis võisid viidata võimalikele signaali häiringutele. Kasutasin graafilist analüüsi, et tuvastada häiringud visuaalselt,” selgitas ta metoodikat.

Analüüside teostamise käigus pälvis uurimistöö laiemat tähelepanu. “Töö käigus tekkis huvi ühe konkreetse segamisjuhtumi vastu ka Soome Maamõõduametil, kes soovis oma mõõteseadmetega uurida võimalusi häiringute leevendamiseks,” märkis Järv. “Nii avanes mul võimalus ka praktiliste leevendusmeetodite uurimiseks.”

Tulemused kinnitasid häiringute olemasolu
Lõputöö tulemused olid autori hinnangul ootuspärased: ESTPOS tugijaamade andmetes õnnestus tuvastada GNSS-signaali häiringud, sealhulgas nii looduslikku päritolu kui ka pahatahtlikud või mittetahtlikud häiringujuhtumid. Samas selgus ka piiranguid, sest töös katsetatud segamisleevendused ei andnud oodatud tulemusi.
“Oluline praktiline väljund oli häiritud õhuruumi määramine. Lisaks määrasin valemite ja praktiliste aeromõõdistusandmete abil häiritud õhuruumi algkõrgused, mis annab täiendava ülevaate sellest, millal GNSS-signaalide kasutamine võib muutuda ebausaldusväärseks,” märkis Järv.
Töö tulemused on Järve sõnul otseselt rakendatavad riiklike kaardistusülesannete teostamisel, kus GNSS-andmete täpsus ja töökindlus on väga olulised. Lõputöö võiks anda olulise panuse GNSS-süsteemide töökindluse tagamisse Eestis, pakkudes praktilisi teadmisi signaali häiringute tuvastamiseks ja nende mõju hindamiseks, eriti just aeromõõdistamise valdkonnas.