Maksu- ja tolliameti (MTA) teatel on praeguseks väljastatud ligikaudu 17 000 töötaja kaarti ja ametis registreeritud 360 objekti. Seni ühtegi maksuotsust andmete põhjal väljastatud pole, aga MTA lubab, et juuniga saab sisseelamise periood ehitusfirmade jaoks läbi ja alustatakse kontrolle objektidel.

Uue süsteemi käivitamine jäi möödunud sügisel venima, sest kiipkaartide tellimise võimalust veninud riigihanke tõttu veel polnud ja sellega seoses ei saanud maksuamet nõuda kaartide olemasolu ega tööaja registreerimist. MTA kinnitas, et praeguseks on kaartide tellimisega kõik mured lahendatud ja kaartide väljastamisega tegeleva aktsiaseltsi Hansab kinnitusel saab kaardid nüüd kätte kolme tööpäeva jooksul alates makstud tellimusest.

Tänaseks on väljastatud ligikaudu 17 000 kaarti, mis vastab MTA prognoositud suurusjärgule. “On tavapärane, et neid kaarte ei tellita igaks juhuks ette, vaid alles siis, kui ehitaja asubki tööle ehitusplatsil, kus selle olemasolu ja kasutamine on kohustuslik,” rääkis MTA tulumaksu osakonna juhataja Madis Laas. 

Enam kui pooltel objektidest rikutakse reegleid?

MTAs on registreeritud 360 objekti ja ehitusplatsil viibimise andmed laekuvad neist ligi 70 protsendilt ehk ligikaudu 250-lt. “Nende osas, kust andmed ei laeku on paljudel juhtudel põhjenduseks ka asjaolu, et objektid registreeriti aegsasti enne ehitustöö algust, kuid ülejäänud juhtude osas hakkame järgmistel kuudel järelevalve tegevuste raames täpsemaid põhjendusi välja selgitama,” lausus Laas.

Üks ettevõtetest, mis pakub ehitusfirmadele läbipääsuteenust, on turvafirma G4S. Teenusega saavad ehitusettevõtte jaoks täidetud kõik riiklikud nõuded. Teenus sisaldab isikute objektile sisenemise ja väljumise registreerimiseks vajalikke seadmeid, tarkvara ning tugiteenust.

G4Si teenusejuht Dmitri Šabunov rääkis, et uut lahendust luues arvestasid nad, et registreerimist vajab 700-800 objekti aastas. MTAst on ta kuulnud hinnangut, et objekte, kus tuleb korraldada töömaale registreerimine, võiks igal aastal olla koguni 1000. Šabunovi kogemuse põhjal on ehituste alustamise kõige aktiivsem aeg märtsi lõpus ehk praeguseks peaks andmeid edastama oluliselt suurem hulk objekte kui MTA välja öeldud 250. Šabunovi hinnangul näitab see, et üle poole nõuetele vastavatest objektidest on registreerimata või ei edasta andmeid.

Laasi sõnul on MTA seni keskendunud ehitusfirmade nõustamisele. “Ehk siis olemegi ettevõtjatega suhelnud, kus vajalik juhtinud tähelepanu vigastele andmetele ja palunud neid korrastada või korrigeerida,” rääkis ta. “Kuna süsteem on uus, siis enamasti ollaksegi väga altid asju korda tegema ja hetkel näeme, et rikkumised pole olnud tahtlikud.”

MTA: kontrollreidid tulevad

Laasi kinnitusel seni ühtegi maksuotsust saadud või saamata jäänud andmete pärast väljastatud pole, aga ta leidis, et sisseelamise periood võiks nüüd hakata läbi saama. “Aasta teises pooles alustame aktiivsemalt ka füüsilisi kontrolle objektidel,” kinnitas ta.

Laasi hinnangul on elektrooniline registreerimine ehituses esimesed muutused turule toonud, kuid numbrilistest tulemustest on veel vara rääkida. “Juba praegu võib öelda, et meetme mõjul on tulnud pilti hulk välisettevõtteid ja ka välistööjõudu, mille tabamine enne oli keerukam ja vajas rohkem ressurssi,” rääkis ta. “Arvestades just täiendavalt tuvastatud välisettevõtteid leiame, et meetme abil oleme suutnud oluliselt suurendada maksubaasi, mille arvelt laekuvad maksud on hinnanguliselt miljonites eurodes.”

Laas tunnistas, et uuele teenusele omaselt on maksuameti e-süsteemis väikseid tehnilisi viperusi aeg-ajalt esinenud, kuid need on saanud kiirelt lahenduse. “Teenuse tehnilise poole pealt saab öelda, et teenusepakkujad pöörduvad liidestuse tehniliste murede puhul julgelt meie poole ning leiame kiirelt lahendused,” sõnas ta. “Oleme saanud ehitusettevõtetelt ka ettepanekuid e-MTA infosüsteemi osas, mida kasutamise mugavuse parandamise huvides oleme juba teostanud ning mõned mõtted on tööde järjekorras.”

Šabunov G4Sist rääkis, et alguses tehnilisi viperusi tõesti esines, kuid suhtlus MTA-ga oli hea ja amet lahendas probleemid kiiresti.

Küsimusele, kas ettevõtja saaks ka ise MTA nõuetele vastava registreerimissüsteemi luua, vastas Šabunov, et teoreetiliselt on see võimalik, aga ärilises mõttes pole see isegi väga suure ehitusfirma jaoks mõistlik. “Ehitaja tahab ehitada,” sõnas ta. Šabunovi sõnul on tegemist tarkvaraarendusega, mis vajab pidevat uuendamist ja objektidel olevad süsteemid tehnikute järelvalvet – kui seda maja sees ise lahendada, siis vajaks see eraldi meeskonda.