Rail Balticu Harju lõigul on juba mõnda aega käinud kibe ehitus, millega kaasnevad mastaapsed kaevetööd ning vaiade rammimine. Selleks, et suurel objektil ja ümbritsevatel rajatistel toimuvaga pidevalt kursis olla, mängivad olulist rolli Hades Geodeesia sensorid.

Ehitustööde peatöövõtja TREV-2 projektijuhi Mart Kaare sõnul tuli tööväliseks ajaks sageli paigaldada ajutisi tugesid, sest mahukate pinnasetööde tõttu võis ette tulla maapinna liikumisi, objektide vajumisi või koguni varisemisohtu.

Nii võeti kasutusse Hadese poolt pakutavad sensorid. Rail Balticu Tallinna-sisesel lõigul oli vaja seirata eelkõige ehitustegevuse lähedusse jäävate oluliste rajatiste “tervist”. Selleks paigaldati 2025. aasta juulis Smuuli viaduktile, mille all uue raudtee jaoks kaevetöid tehti, esimesed neli juhtmevaba sensorit ja päikeseenergial töötav gateway.

Suve jooksul lisati järgmises ehitusetapis veel neli sensorit. “Need paigaldati sulundseinale enne suurte väljakaevetega alustamist,” meenutas Hadese juhatuse liige Kristjan Kirotam. Sulund- ehk tugisein, mis eraldas väljakaevet ümbritsevast pinnasest, pidi olema stabiilne, et kokkuvajumise ohtu vältida. Sensorid jälgisid, et mingeid kaldeid ei tekiks. Lisaks hoidsid asjal silma peal ka spetsialistid nii veebi teel kui objektil kohapeal.

Need ettevaatusabinõud õigustasid end — üks sensor registreeris lubatust kõrgemad näitajad. Konkreetne objekt sai hiljem täpsemate andmete kogumiseks juurde kaks kaldeandurit, lisaks tehti pidevaid inspektsioone. Nii märgati muutusi olukorras varakult ja ehitaja sai tänu turvameetmetele ohtlikku situatsiooni vältida.

Jaanuaris paigaldasid Hadese spetsialistid vana raudteetaristu kõrvale rajatud Berliini seina juurde veel 10 sensorit. Tulemuseks oli 20osaline monitooringusüsteem, mis andis ehitajatele maapinna ja struktuurimuutustest veel parema ülevaate.

Sensorid valvavad inimeste turvalisust

Uue rajatava trassi kõrval kulgevale vanale raudteele paigutati mullu suvel 35 sensorit. “Paigaldasime andurid lõiku, kus me kaevasime vahetult töös oleva raudteetaristu kõrval, ja hiljem tõstsime need omakorda koos tööpiirkonna liikumisega kriitilisemasse piirkonda edasi,” selgitas Kaar.

“Sensorite paigaldamine võttis ühe tööpäeva, seega saab neid hõlpsasti liigutada ühest kohast teise,” kinnitas Kirotam. Seda kõike tuli teha tuhandete rongireisijate turvalisuse huvides, sest rööpaid mööda liiguvad päevas iga paarikümne minuti järel reisirongid.

700 meetri pikkusele vanale raudteelõigule paigaldatud sensorite eesmärk oli jälgida rööbaste võimalikku vajumist, nihkeid või kaldeid, mis võinuks tekkida sellest, et raudtee kõrval kaevati tuhandeid tonne maapinda. “See oli kriitiline — rööbastele ei tohi tekitada mingit kahju nii, et keegi sellest teadlik ei ole,” põhjendas Kirotam.

TREV-2 esindaja sõnul oli suhtlus Hadesega operatiivne ja asjalik ning infovahetus sujuv. “Pidev kontakt ehitajaga on äärmiselt oluline,” kinnitas ka Kirotam. “See võimaldab arutada kaldumiste trende ja kooskõlastada järgmisi samme. Nii püsivad kõik osapooled kursis muutustega objektil ja saavad vastavalt tegutseda.”

Koostöö andis mõlemale osapoolele ka hea õppetunni: puidust raudteeliipritele paigaldatud sensorid võivad infomüra tekitada. “Betoonliipritele paigaldatud andurid näitasid stabiilseid ja ootuspäraseid tulemusi, aga puidust liiprid reageerisid temperatuurile üsna lennukalt,” meenutas Kaar. Hadese analüüsi kohaselt olid valehäired seotud puidu reaktsiooniga tugevalt varieeruvale ilmastikule. Tänu sellele kogemusele osatakse edaspidi välistada tundlike andurite poolt välja saadetud materjalist tingitud häireid.

Sensorite köögipool

Rail Balticu ehituse juures on vaja väga täpseid andmeid konkreetsete objektide kohta. Lisaks sensoritele kasutatakse ka tahhümeetri ja prisma lahendust, kuid sellega ei saa tagada pidevat ööpäevaringset andmevoogu. Optiline lahendus mõõdab muutusi koguni 3 mm täpsusega. Geodeetilised sensorid on seevastu sobilikud ehitusobjektil reaalajas andmete kogumiseks ja analüüsiks.

Hadese kasutatavate sensorite andmeid jälgitakse üle veebi. Kuigi paigaldamiseks saadetakse kohale kuni kolm spetsialisti, et protsessi kiirendada, piisab objekti edasi monitoorimiseks ühest inimesest. Koos ehitajaga pannakse paika hoiatused, mis annavad SMSi ja meili kaudu teateid, kui piirväärtused on ületatud. Kõiki andmeid analüüsitakse ka jooksvalt, et näha muutuste trende ja vältida probleeme.

Täpsete andmete taga on korrektselt paigaldatud ja ülikvaliteetsed Senceive’i seadmed. Eelmainitud kaldeandurid tuvastavad struktuuri nihkumisi, mis võivad viidata pinnase vajumisele või konstruktsioonide nõrgenemisele enne, kui see muutub silmaga nähtavaks.

Lisaks on ka vibratsiooniandurid, mis jälgivad löökide tugevust ja sagedust vastavalt standarditele (nt DIN 4150) ning geotehnilised monitooringusüsteemid. Kõik süsteemid on ka autonoomsed, töötavad akutoitel ja ühenduvad võrku isegi seal, kus puudub ligipääs elektrile.

Kui sensorite esimene eesmärk on ohtlike olukordade ärahoidmine, siis reaalsuses on monitooringusüsteemidel veel mitmeid sihte. Esiteks muudavad need lihtsamaks ja tõhusamaks geodeedi töö. Kui muidu peaks inimene vähemalt paar korda päevas objektil käima, siis sensorid võimaldavad kasvõi iga 15 minuti järel pidevalt andmeid uuendada.

Sensoreid saab kasutada nii ehitustel, vanade majade seisukorra jälgmisel kui mujal. Salvestatav logi aga annab lisakindluse, et mistahes õnnetuse korral, mida ei suudeta ära hoida, on toimunu faktuaalselt tõendatav ning vastutajat lihtsam välja selgitada.