Tulevikuehitus peab võtma omaks ringmajanduse ja taaskasutuse põhimõtted. Üheks ilmekaimaks näiteks selles vallas on moodulhooned, mille ehitamine on kiirem, säästlikum ja mille välimust ja funktsioone saab vajadusel hiljem võimalikult vähese vaevaga muuta, tõdeti sel sügisel nii Tallinnas kui Helsinkis toimunud WDBE konverentsil.

Itaalia arhitekt Margherita Lisco on oma doktoritöö tegemise käigus jõudnud järeldusele, et ehitamise ja arhitektuuri tulevik seisneb suuresti just taaskasutuses ja modulaarsuses.

“Me peame oma keskkonna heaks midagi tegema ning meid julgustatakse arhitektide või disaineritena võtma vastu ringprojekteerimise strateegiaid,” selgitas Lisco.

“Oma uurimistöös keskendun ma taaskasutusele ja Lego klotsid on suurepärane näide korduvast taaskasutusest ehituses. Neist saab lõpmatuseni midagi uut ehitada. Kõlab uskumatult, aga kuue tavapärase Lego klotsi omavahel ühendamiseks on tervelt 900 miljonit erinevat kombinatsiooni,” märkis ta.

Näiteks on nutika korduvkasutamise teel võimalik muuta koolimaja korterelamuks või kasutada olemasolevate hoonete osi uute ehitamiseks. See eeldab loomulikult, et ehitise osad on toodetud selliselt, et need on ristkasutatavad ja neid on võimalik korduvalt lahti võtta ja taas kokku panna.

“Kui see kõik oleks nii lihtne, oleks see juba praegu tavapärane ehituspraktika, aga see ei ole sugugi nii. Tuleb ületada palju takistusi,” lisas Margherita Lisco, kelle hinnangul võib uutmoodi mõtteviisi omaks võtmine paljudele arhitektidele raskusi tekitada.

Küsimus on tema arvates selles, kuidas taaskasutatavate ehitusdetailidega võimalikult efektiivselt projekteerida.

“Korduvkasutamise disain ei ole midagi uut. See on kontseptsioon, mis on olnud olemas aastakümneid, kuid tänapäeval on meil võimsad arvutid ja tarkvara, mis võimaldavad meil seda edasi arendada,” ütles Lisco.

“Meie anname programmile ette konkreetse eesmärgi ja tarkvara genereerib meile erinevaid võimalikke paigutusi. See tähendab ühtlasi, et võib-olla oleme arhitektuuri uue ajastu lävel,” lisas ta.

Arhitektid peavad minema üle vormide kujundamiselt reeglite määratlemisele ja kõige selle juures tuleb olla jätkusuutlik. See mõjutab Margherita Lisco hinnangul paratamatult ka arhitektide loovust.

“Me oleme harjunud võib-olla alustama visandit tühja paberiga. Me oleme harjunud kujundama midagi täiesti uut, kuid nüüd peame tegelema fikseeritud osadega, et neid üha uuesti kasutada. See on täiesti uus mõtteviis, mis tuleb omaks võtta.”

Moodulmajad ja taaskasutus on tulevik

Apple’i endine disainidirektor BJ Siegel asutas 2021. aastal massiivpuidust elamuid tootva ettevõtte Juno. Koostöös kaasasutaja Jonathan Scherri ja New Yorgis asuva Ennead Architectsiga on Siegel välja töötanud umbes 33 komponendist koosneva modulaarse süsteemi, mida saab kokku panna erinevate majablokkide loomiseks. Neid komponente ehitatakse tehaste võrgustikus üle kogu USA ja tarnitakse lamepakendis otse objektile. Uue lähenemisega loodab ettevõte “nakatada” kogu USA ehitusturgu.

Ameerika Ühendriikides on Siegeli sõnul väga suur ebakõla selle vahel, kui palju eluasemeid on saadaval ja kui palju tegelikult vaja oleks. Lisaks sellele kasvab surve nii reguleerivatelt asutustelt kui ka kapitali omanikelt süsiniku jalajälje vähendamiseks.

“Modulaarne ehitus ei ole Euroopas midagi uut, aga Ameerika Ühendriikides on see tegelikult uus ja kasvava populaarsusega valdkond, mis näitab teatud uue mõtteviisi esile kerkimist,” sõnas BJ Siegel.

“Meie eesmärk oli luua reprodutseeritav ja skaleeritav ehitusmeetod, mille puhul on palju erinevaid osi, mida saab omavahel kombineerida. See võimaldab ehitusega kiiremini edasi liikuda ja oluliselt süsiniku jalajälge vähendada,” lisas Siegel, kelle sõnul loodab tema ettevõte olla eeskujuks paljudele teistele üle maailma.

“Silmapaistvaid tooteid tahetakse ühel või teisel moel taastoota üha uuesti, seda võib näha näiteks olmeelektroonikas. Kui teil on midagi, mida inimesed tõesti tahavad ja nad tõesti näevad kvaliteeti, siis on teil võime potentsiaalselt võimendada kogu uut mõttesuunda.”

Uus lähenemine aitab säästa aega, raha ja loodust

Juno püüab kasutada võimalikult palju kergtootmist ja tööstuslikke ehitusprotsesse, kus saab ära kasutada kontrollitud keskkondi väljaspool töömaad, et vähendada jäätmeid ja transpordile kuluvat aega ning ressurssi.

“Näiteks meie komponendid on palju väiksemad kui tavapäraselt modulaarses ehituses, suurimateks osadeks on talad ja sambad, ainuke mahukam moodul on tavaliselt vannitoamoodul, mis tarnitakse ühes osas,” kirjeldas Siegel.

Eeltoodetud osade kasutamine võimaldab juba ehitamise väga varajases staadiumis hoone kohta põhjalikku infot omada. Siegeli hinnangul on heaks näiteks Juno esimene suurem elamuprojekt – viiekordne ja 24 korteriga elamukompleks USA Texase osariigi pealinnas Austinis.

“Juba ehitusprotsessi esimese kahe nädala jooksul oli meil tegelikult olemas täielik ja täpne ülevaade kõigi materjalide maksumusest ja algne kalkulatsioon ehituskulude osas,” märkis BJ Siegel, kelle sõnul õnnestus neil antud hoone puhul dokumentatsiooni koostamine seetõttu 60% tavapärasest kiiremini.